• OMX Baltic−0,01%319,91
  • OMX Riga0,58%976,13
  • OMX Tallinn−0,1%2 230,67
  • OMX Vilnius0,31%1 511,64
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,78%10 579,48
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,09
  • OMX Baltic−0,01%319,91
  • OMX Riga0,58%976,13
  • OMX Tallinn−0,1%2 230,67
  • OMX Vilnius0,31%1 511,64
  • S&P 5000,66%7 773,95
  • DOW 300,18%51 267,9
  • Nasdaq 1,05%27 477,31
  • FTSE 1000,78%10 579,48
  • Nikkei 2251,05%70 683,98
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,89
  • GBP/EUR0,00%1,18
  • EUR/RUB0,00%96,09
Septembris jõuavad valitsusse seaduseelnõud, mis peavad käivitama uue aasta algusest vabatahtliku pensionikindlustuse. Kavade kohaselt vabastab valitsus tulumaksust 15 protsenti palkadest, kui see raha läheb pensionikindlustuslepingute sõlmimiseks.
Põgus rehkendus näitab, et potentsiaalne pensionikindlustusse tulev summa on praeguse keskmise palga juures ligi 4,5 miljardit krooni aastas. Arvestades jätkuvat palgatõusu ja ümbrikupalkade osakaalu vähenemist veelgi suurem. Nii suur raha tekitaks kindlustusturul rohkem muret kui rõõmu. Seltsidel ei tuleks enam pead murda klientide, vaid investeerimisvõimaluste otsimisega.
Tegelikkuses arvestavad kindlustusfirmad, et vaid viis protsenti inimestest tõttab esimese aasta jooksul pensionikindlustusse investeerima. Tuleval aastal võib elukindlustusse lisanduda kuni 225 mln kr, mis tähen-daks turu vähemalt kolmekordset kasvu. Niisugune hüpe peaks jääma enam-vähem talutavuse piiresse.

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele