• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reformi tulek

    Septembris jõuavad valitsusse seaduseelnõud, mis peavad käivitama uue aasta algusest vabatahtliku pensionikindlustuse. Kavade kohaselt vabastab valitsus tulumaksust 15 protsenti palkadest, kui see raha läheb pensionikindlustuslepingute sõlmimiseks.
    Põgus rehkendus näitab, et potentsiaalne pensionikindlustusse tulev summa on praeguse keskmise palga juures ligi 4,5 miljardit krooni aastas. Arvestades jätkuvat palgatõusu ja ümbrikupalkade osakaalu vähenemist veelgi suurem. Nii suur raha tekitaks kindlustusturul rohkem muret kui rõõmu. Seltsidel ei tuleks enam pead murda klientide, vaid investeerimisvõimaluste otsimisega.
    Tegelikkuses arvestavad kindlustusfirmad, et vaid viis protsenti inimestest tõttab esimese aasta jooksul pensionikindlustusse investeerima. Tuleval aastal võib elukindlustusse lisanduda kuni 225 mln kr, mis tähen-daks turu vähemalt kolmekordset kasvu. Niisugune hüpe peaks jääma enam-vähem talutavuse piiresse.
    Erinevate ekspertide hinnangul võtab vabatahtliku pensionikindlustuse käivitumine poolteist kuni kolm aastat hetkest, mil tulumaksusoodustus kehtima hakkab. Harjumus raha pigem kulutada kui koguda on visa kaduma. Kindlustus on tavakodanikule küllaltki võõras valdkond ja kõik võõras teeb ettevaatlikuks.
    Riik taotleb pensionireformi võimalikult kiiret läbiviimist, kuna solidaarsuspensionide osakaalu vähendamine on kaugemas perspektiivis vältimatu. Reformi peaideoloog Ardo Hansson on korduvalt rõhutanud, et vähemalt tänased 30-aastased peaksid kindlasti arvestama vajadusega oma vanaduspõlv ise kindlustada.
    Et tegemist on kogu ühiskonda puudutava sotsiaalprobleemiga, ootaks senisest rohkem selgitustööd just riigilt. Nii pensionireformi üksikasjade kui rahaturul käitumise kohta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Roheelektrifirma uuendas börsiga tõotusi
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Enefit Greeni börsile tulekuks on üliviljaka pinnase ette valmistanud nii pensionireform kui elektri kõrge hind, aga kas sellele langev tera on kasvujõuline, see alles hakkab selguma, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Morgan Stanley strateeg: tulekul korrektsioon või karuturg
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Morgan Stanley strateeg Michael Wilson prognoosib, et praegune pulliturg lõpeb enne aastavahetust korrektsiooni või karuturuga.
Raadiohommikus: Enefiti börsidebüüt, krüptovarad ja mure hariduse pärast
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Nädala viimases hommikuprogrammis on fookus paljulubavatel investeerimisideedel ja Eesti haridussüsteemi tulevikul.
Eesti majaehituse pärandihoidja: aastas jõuan teha kuni 15 palkmaja
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.
Eesti traditsioonilise ehituse hoidmise eripreemia pälvis tänavusel aasta tehasemaja konkursil Võrumaal Vastseliinas asuvas firmas Vipson Projekt käsitööna valminud palkmaja.