• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Millised ohud varitsevad kiiret majanduskasvu?

    See, et käesolev ma-jandusaasta võib eelmisest suhteliselt edukam olla, on praeguste tendentside juures päris võimalik.
    Milliseks olukord aasta lõpuks kujuneb, seda ei oska muidugi veel öelda. Aga Skandinaavias, kuhu paljud meie ettevõtted oma toodangut müüvad, on märgata tõusu ja teatud määral on edasi arenenud idaturule müük, mis võib meile lõppkokkuvõttes positiivselt mõjuda.
    Praegust majanduskasvu võivad muidugi mõjutada mitmed tegurid. Näiteks dollar on viimasel ajal murettekitavalt tugevnenud. Samas pole muidugi tarvidust, et Eesti kroon vabaks lastaks -- see tekitaks veelgi suurema segaduse.
    Räägitakse, et palju probleeme tekitavad tollid. Meid nad otseselt ei puuduta, aga ka üldiselt pole neid mõtet karta. Ega see seadus üksi ka ei määra, mis tuleb, mis mitte.
    Kõige tähtsam oleks muidugi valitsuse stabiilsus ja see, et investeeringute soodustamine kõikide ettevõteteni jõuaks, mitte ainult üksikutesse piirkondadesse.
    Kindlasti olen päri, et as-jad on tõusuteel. Märk sellest on näiteks meie ärivaldkonnas see, et tohutult rohkem on võrreldes varasema ajaga hakatud tähelepanu pöörama kvaliteedile ja alles pärast seda hinnatasemele. Ostjad on hakanud eelistama kvaliteetset kaupa, mis kestaks kauem ja hind on seejuures teisejärguline.
    Ise me nii uljaid prognoose aasta tagasi ei teinud, arvasin, et see situatsioon jõuab kätte kusagil aastatuhande vahetusel. Nii et siin on nagu oluline nihe.
    Teine külg on see, et taolise tõusulaine peal võib minna liialt kuumaks tarbimiseks. Unustatakse see säästmise pool ära. Harja peal tarbitakse, kuid ei säästeta ja kui ükskord sealt alla kukutakse, siis säästud puuduvad, et jälle üles jõuda. See on selline oluline probleem, mida tasuks silmas pidada.
    Muidugi, teine tõsisem probleem on ikkagi Eesti kaubavahetuse defitsiit, mis on järjest suureneva negatiivsusega. Me ei ole suutnud kahjuks oma eksporti nii uljalt käima panna kui importi ja see on murettekitav.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Energiaga on kriis, enam ei saa “menetleda”
Riiklikul tasandil tuleb üles leida tahe energiakriisi lahendada. Lähemas tulevikus ei pääseta tõenäoliselt ka arvete kompenseerimisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Riiklikul tasandil tuleb üles leida tahe energiakriisi lahendada. Lähemas tulevikus ei pääseta tõenäoliselt ka arvete kompenseerimisest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Twitteri aktsionäride koosolek võib lõppeda pauguga
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Kolmapäevasel Twitteri aktsionäride koosolekul võib oodata "ilutulestikku" Tesla tegevjuhi Elon Muski ja Twitteri juhatuse vahel.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Akzo Nobel Baltics 35. Kuidas väikesest värvitehasest sai globaalne ettevõte
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Rahvusvahelise keemiakontserni AkzoNobel Sadolini värvid, puidukaitsevahend Pinotex ja metallikaitsevärv Hammerite on Eesti turul juba aastaid tuntud kaubamärgid. 35 tegevusaasta jooksul on ettevõte Eestis arenenud ja kasvanud ning saanud osaks globaalsest kontsernist, mille eesmärk on olla maailma kõige rohelisem keemiatööstus.
Soome suurim maasikakasvataja palkab ukrainlaste asemele tailased
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.
Soome suurim maasikakasvataja Koivistoinen Mansikkapaikka, mis on varasematel aastatel tuginenud Ukraina tööjõule, kasutab sel suvel Tai marjakorjajaid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.