Kodumaistel euroskeptiku-tel on paanika majas, sest Euroopa komisjon otsustas möödunud nädalal põhimõtteliselt anda Euroopa Liidule soovituse alustada Eestiga liitumisläbirääkimisi.

Nüüd ei jää euroliidu vastastel muud üle kui puhuda kogunemissignaali ja moodustada kibekiiresti ühisrinne, enne kui rahvale ilma tõsisemat diskussiooni arendamata ja selgitustööd tegemata viisnurkadega kaunistatud eurokott pähe tõmmatakse.

Äripäev tervitab Euroopa komisjoni otsust ja peab mõistlikuks, et Eesti kasutaks oma arengu huvides ära sellest otsusest tulenevad positiivsed mõjud.

Euroopaga liitumise negatiivsed küljed võiksid aga nüüd ka päevavalgele tulla, et nii-öelda tõelise liitumise ajaks uuel aastatuhandel oleks inimestel võimalik otsustada, kas heita taas mingi liidu rüppe või saab ikkagi ilma paremini hakkama.

Otsus Eesti läbirääkimistele kutsumise kohta on praeguses situatsioonis igal juhul poliitiline võit, mis peaks andma tugeva impulsi nii majandusarengule kui ka poliitilistele edusammudele eelkõige Tallinna--Moskva liinil. Kui ühinenud Euroopa ei suuda mõjutada Venemaad korrigeerima oma seniseid jäiku seisukohti Eesti suhtes, pärsib see kõvasti siinsete mõtlevate inimeste liitumisvalmidust.

Otsus tähendab eelkõige seda, et oleme suutnud maailmale oma reformidega muljet avaldada ja olnud kohalike skeptikute ning hädakraaksujate kiuste õigel kursil.

Nüüd on riigiametnike ja poliitikute ülesanne tähelepanu keskpunktis olemist ja väljastpoolt tulevat heatahtlikku reageeringut mitte niisama tuulde lasta, vaid Eesti heaks tööle panna.

Aktiivsust võiks järsult suurendada näiteks välisinvesteeringute agentuur, sest kui juba nii kõrgel tasemel loetakse Eestit esimeste kandidaatide hulka, mis viitab stabiilsusele ja usaldusele, tähendab see kindlasti investorite huvi kasvu siinsete investeerimisvõimaluste vastu.

Muidugi ei maksa siiski ülearu nina püsti ajada ja eufooriasse sattuda. Paljude meie poliitikute puhul võib täheldada kroonilist eurolembust, mis võib kaasa tuua euroliidu seaduste ja normide üksühest ülevõtmist, mis meile hetkel kohe kindlasti ei sobi, sest see pärsiks majanduse arengut, mille näitajad on kujunemas oodatust paremaks.

Kahtlemata on meil ka po-liitilisi jõude, kes liitumisläbirääkimised oma valimisvankri ette rakendavad ja kas oma senist eurotööd kiites või hoopiski alternatiivi «Euroopale ei-d» jõuliselt välja käies üritavad valijate hääli võita.

Kõige targem oleks ikkagi läheneda liitumisele kaine pilguga, kaubelda liitumisläbirääkimistel endale välja võimalikult palju eritingimusi ja üritada ühendada Euroopa Liidu väärtusi nende pärlitega, mida meile pakub vabamajandussüsteem. Kui me suudaksime neid võimalusi rakendades saada Euroopa Hongkongiks, on meil läinud üle ootuste hästi.