• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vale telefon on pealtkuulatav

    Juhtmeta telefonidest on Eestis lubatud kasutada CT1-standardiga analoogtelefone, mis töötavad sagedusel 914--915 ja 956--960 MHz, ning CT2-standardiga digitaalseid telefone, mille töötamissagedus on 864--868 MHz. Seega, kui müüja ütleb, et telefon töötab 800--900 MHz diapasoonis, siis ei tähenda see, et ta töötab õiges vahemikus.
    Valel sagedusel töötav telefon võib omanikule hiljem ebameeldivusi põhjustada. Ka saab CT1-telefoni õige sageduse ülesleidmisel pealt kuulata. CT2 on raskem pealt kuulata -- kodustes tingimustes peaaegu võimatu.
    Eestis on lubatud kasutada ka ca 1800 MHz diapasoonis töötavaid DECT-telefone. Keelatud on kasutada sagedusel 27--49 MHz, st CT0-standardil töötavaid juhtmeta telefone.
    Kõikidel traadita telefonidel, mida on Eestis lubatud müüa, on elekterside inspektsiooni heakskiit. Nii et, kes tahab olla kindel, et ostetud juhtmeta telefon talle hiljem probleeme ei valmista, otsigu aparaadilt tüübikinnituse märki või küsigu seda müüjalt.
    Väljas vaba nähtavuse korral töötavad traadita telefonid üldjuhul 300 m raadiuses, mis tähendab, et betoonmajade vahel on tööpiirkond kindlasti väiksem. Nii et lubatud 800meetrisesse tegevusraadiusesse tasub suhtuda reservatsiooniga.
    Et levipiirkonna lõpp ei saabuks halva üllatusena, annab telefon omanikule levi nõrgaks jäämisest teada. Osa aparaate katkestavad side samal kohal, kus kõnet peetakse. Mõned telefonid aga ei luba edasi astuda ning seismajäämise korral kõne säilib.
    Nagu võrdlustabelist näha, võib osal telefonidest ühte alusesse programmeerida mitu kõnetoru. Ühte baasjaama registreeritud kõnetorude abil saab omavahel rääkida nagu tavalise sisetelefoniga. Igalt telefonilt saab välja helistada ning sissetulevad kõned annavad endast märku vastavalt sellele, kuidas on registreeritud. Helisema võib panna kõik torud korraga või ainult ühe, et sealt kõne vajalikule inimesele suunata.
    Olemas on ka vastupidine võimalus -- ühte toru saab registreerida mitme tugijaama külge.
    Kui telefoniühendus on tihe ja üks liin pidevalt kinni, võib muretseda liittugijaama. Niisugustel jaamadel on kaks välisliini, millega võib siduda kuni kümme telefoni, tekitades nii väikese firmasisese süsteemi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti kalamarjabuumi taga seisab Indrek Kasela
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.
Statistikaamet üllatas eile andmetega, mis näitasid, et kalamarja müük Eestis on aastaga tonnide viisi kasvanud. Kui esiti pakuti suureks põhjuseks lihtsalt eestlaste kasvanud armastust kalli kraami vastu, siis PRFoodsi juht Indrek Kasela teadis lisada, et suure osa tõusust annab just tema ettevõte.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.