Balti Laevaremonditehase ASi peadirektor Fjodor Berman rääkis, et meretehase aktsiate ost oli ajendatud huvist säilitada seal kalalaevade ehitus ja remont. See oli tema sõnul ka põhjus, miks pakkumus tehti koos Masekoga.

«Vaadeldes meretehase majandusseisu poleks seda ettevõtet varsti enam olemas, kui me ei oleks aktsiaid ostnud,» lausus Berman. Meretehas on tema hinnangul täiesti sobiv keskmise suurusega laevade ehitamiseks.

Ehkki meretehase majandusnäitajad on viimasel ajal olnud nigelad, avaldas Berman veendumust, et ettevõte hakkab töötama kasumiga. «Ma olen kindel, et kui sinna investeerida ja omada korralikku äriplaani saab meretehases teha väga korralikku äri,» lausus ta.

Erastamisagentuuri andmeil oli Tallinna meretehase selle aasta esimese kvartali käive 6,8 miljonit ja kahjum 1,27 miljonit krooni. Möödunud aastal oli ettevõtte käive 45,6 miljonit ja kahjum 3,1 miljonit krooni. Tallinna meretehases töötab ligi 350 inimest.

Meretehase aktsiate ostmise vastu samuti huvi tundnud AS Hansa Investments hindas meretehase majanduslikku olukorda raskekeks. Hansa Investmentsi asedirektor Viktor Mahhov rääkis BNSile, et ettevõtte finantsaruannete põhjal on meretehase majanduslik olukord väga raske.

Berman möönis, et ostis vaid vähemusaktsiad ja see, kuidas ettevõte tööle hakkab sõltub paljuski tuumikinvestorist. Kes on praegu Tallinna meretehase enamusaktsiate omanik, Berman öelda ei osanud.

Seni Tallinna meretehase 51% aktsiaid omanud ASi Vavekor tegevdirektor Andres Marga teatas reede hommikul vahetult enne vähemusaktsiate avalikku müüki, et meretehase aktsiate kontrollpakk on vahetanud omanikku, kuid uue omaniku nime ja millistel tingimustel tehing sooritati, ei soovinud ta enne müügi lõppu avalikustada.

Küll aga märkis Andres Marga, kes mõni nädal tagasi oli üllatunud meretehase aktsiate kiirest müükipanekust, et kogu selle kiirustamise taga on Balti laevaremonditehase juhi Bermani lobby.

Veel möödunud suvel, kui müügis oli Balti laevaremonditehase riigile kuulunud rendivara, üritas meretehase tuumikinvestor AS Vavekor selle ära osta, kuid ei suutnud pärast kahekordset ajapikendus siiski õigeks ajaks lepingu sõlmimiseks vajalikke tingimusi täita.

Bermani sõnul on praegu oluline omada mingit kontrolli selle üle, mis meretehase üldse toimub. «Seni pole seal midagi tehtud ega ole sinna oluliselt ka investeeritud,» tõdes ta.

Vavekor võttis meretehase enamusaktsiate erastamisel 1995. aastal kohustuse investeerida ettevõttesse kokku 72 miljonit krooni.

Juuli alguses erastamisagentuuri koostatud meretehase varade loetelus puuduvad kaks laevade remontimiseks vajalikku kaid, milleta tehas on väärtusetu, kirjutas BNS.

BNSi kinnitamata andmeil on kaid müüdud Vavekorile, kes andis need omakorda meretehasele rendile.

Berman kinnitas, et on kuulnud selliseid jutte, kuid tal on erastamisagentuuri kirjalik kinnitus, et need kaid on kindlasti meretehase varade hulgas. «Kui meil sellist paberit ei oleks, poleks me oksjonile tulnud,» sõnas ta.

Tänasest on meretehase aktsiate müügi lõpliku lepingu allakirjutamiseni aega 30 päeva.