Euroopa Liitu pürgijatel tuleb kõvasti pingutada
Kümne Kesk-Euroopa riigi hulgast välja valitud viie liiderriigi Poola, Ungari, T?ehhi, Sloveenia ja Eesti rahvastik suurendaks ELi oma 17% ehk üle 430 miljoni. Samal ajal moodustab nende ühine sisemajanduse kogutoodang (SKT) ainult 6,1% ELi SKTst. Nende 391 miljardi ECU suurune SKT on võrdne näiteks Hollandi ja Portugali ühise SKTga. Pürgijariikidest kõige väiksem SKT inimese kohta on Eestis, kus see moodustab 23% ELi keskmisest SKTst, ja suurim Sloveenias (59%).
«Barjäärid uute riikide ees on õige kohutavad ja neil seisab ees ränk töö,» tõdeb investeerimispanga Deutsche Morgan Grenfelli ökonomist Stuart Parkinson.
Ekspertide hinnangul on neil riikidel vaja jätkata põhilisi struktuurireforme, st muuta odavamaks sotsialismiajast pärit kulukat pensionisüsteemi, liberaliseerida jäika palgaskaalat, erastada panku ja suuri riigiettevõtteid. Samuti tuleb neil kiiresti laiendada infrastruktuuri, see tähendab telekommunikatsioone ja teid, et toime tulla tohutult kasvava kaubandusega. Uute riikide ülepaisutatud põllumajanduse probleemide lahendamist komplitseerib ELi enda põllumajanduspoliitika reformimise keerukus.
«Näiteks Poola pensionisüsteem neelab kuni 15% SKTst, ja seda ei saa riik endale lubada,» ütles Stockholmi siirdemajanduste instituudi (SITE) asedirektor Sten Luthman. Poola ongi juba asunud oma pensionisüsteemi muutma ning ka Ungari kiitis sel kuul heaks kardinaalse pensionireformi.
ELi riikide liidrite arvates ei suuda ükski pürgijariik lähemal ajal vabalt konkureerida ELi siseturul. Parima konkurentsivõimega on Ungari ja Poola, kellele väikese vahemaaga järgnevad T?ehhi ja Sloveenia. Seevastu Eesti majandus ei suuda EK meelest veel kaugeltki väliskonkurentsi survele vastu seista.
Investeerimispanga ING Barings ökonomist Susanne Hallergard on seisukohal, et EK prognoos uute riikide liitumise kohta ajavahemikul 2001--2003 on liiga optimistlik. «Meie arvame, et ühinemisläbirääkimised kestavad vähemalt viis aastat.»
Eelarvepuudujäägi ja riigivõla piirnõue uutele riikidele üldiselt nii palju probleeme ei valmista nagu praegu ELi rahaliitu tunglejatele. Eestis on eelarve tasakaalustatus ära määratud seadusega ning Ungaris ja Poolas moodustab see SKTst vastavalt 3,2 ja 2,8%, kusjuures lubatud on 3%.
Hallergard on veendunud, et kõik viis riiki suudavad aastaks 2003 täita rahaliidu konvergentsinõuded, välja arvatud valuuta stabiilsuse nõue, mille kohaselt riik peab olema ELi valuutakursimehhanismi (ERM) liige vähemalt kaks aastat. EL loodab, et uued riigid hakkavad oma valuuta ERMiga liitmisele varsti mõtlema.
Asjatundjad viitavad veel, et kõigil uutel riikidel on suuri probleeme tootmise efektiivsuse ja tehnoloogilise tasemega ning inflatsiooniga, mis on neis palju kõrgem kui ELi riikides.
Agenda 2000s öeldakse, et ilmselt mitte ükski uus riik ei suuda ELi täisliikmeks saades kohe rahaliiduga ühineda. REUTER-ÄP