Laevafirmad tõmbavad eri suunas

Juuli on olnud üle lahe reisijaid vedavate laevafirmade jaoks kõige kuumem kuu. Kuu ajaga läbis Tallinna reisisadamat 482 509 reisijat, kelle sihiks oli Tallinn või Helsingi. Inreko Laeva ASile kuuluva Vana Tallinnaga on viimastel nädalatel sõitnud keskmiselt 1100 reisijat ühel otsal, sama mahuga opereerib ka ASi Hansatee uusim laev Normandy.

Laevandusspetsialistide sõnul teenib üks 1500 kohaga laev Eesti vetes oma kulud tasa ka siis, kui sinna müüakse ainult 700 piletit ühel otsal. Lähtuvalt sellest rusikareeglist võib väita, et laevaomanike ja operaatorfirmade jooksev kasum on sellel suvel küllalt kõrge. AS Hansatee teenis laevandusärist esimesel poolaastal 26 miljonit krooni kasumit ja tõstis oma kasumiprognoosi aasta lõpuks 43 miljoni kroonini. Hansatee juhi Enn Pandi väitel ületati ka see prognoos juulis, kui ainuüksi ühe kuu kasum oli üle kahekümne miljoni krooni!

Inreko Laeva ASi poolaasta aruandest kasumit ei paista, kuid peadirektori Enn Rohula ja firma pearaamatupidaja kinnitust mööda on raamatupidamislik nullkasum taotluslik. Kõik tulud makstakse nende sõnul Vana Tallinna liisimistasuks.

Rohula lisab, et poole aastaga on Inreko omakapital kasvanud 30 miljoni krooni võrra.

Vana Tallinna intendandi Erik Liimi sõnul on nende laeva reisijate suhe soomlaste kasuks 60:40, kuid see suhtarv näitab eestlaste osakaalu märgatavat tõusu võrreldes kahe riigi vahelise viisavabaduse eelse ajaga. Siis oli Vana Tallinna reisijatest vaid 20 protsenti eestlased, selgitab ta.

Liim ütleb, et laeva meeskond on võtnud teadliku sihi rohkem eestlastest reisijaid kaasata. «Mulle meeldib Vana Tallinn, sest ta meenutab tõelist laeva,» innustub laeva ülevaataja ka ise oma ujuvast töökohast.

Seevastu Normandy, mis on Helsingi vahet sõitvatest laevadest kõige uuem, valmimisaasta 1982, pole eestlasi niipalju veedelda suutnud. Endiselt on Normandy reisijate suhe 80:20 soomlaste kasuks. Seda, miks soomlased Normandyt ja eestlased rohkem Vana Tallinna armastavad, selgitab Enn Pant nii: «See on sellepärast, et Vana Tallinna väljumisajad sobivad eestlastele rohkem.»

«See pole laev, vaid kast,» iseloomustab Normandyt aga selle kapten Alfred Verilaskja. «Kui soomlased alguses peale tulid, tundsid nad huvi, miks me kajutid neljaks oleme teinud. Nüüd on nad juba harjunud ning laeva omaks võtnud.»

Erinevalt kaptenist on Normandy rentinud Enn Pant hoopis teisel arvamusel. «Laevad ongi tänapäeval kastid!» hüüatab ta. «Laevad ei ole midagi muud kui ujuvad hotellid, poed ja restoranid.»

Pant ei näe probleemi ka selles, et Normandy esialgu ainult kaheksaks kuuks Eestisse toodi, et ta oli ehitatud kaubalaevaks, et reisijaile mõeldud mugavusi on laevas vähe ja et laeval puudub jääklass talvel sõitmiseks.

1996. aasta oli Eesti laevafirmade jaoks küllalt raske. Hansatee lõpetas eelmise aasta 22 miljoni kroonise kahjumiga, Inreko Laeva miinus küündis 42 miljoni kroonini. Alates eelmise aasta sügisest, kui Inreko Laeva AS võttis pikka aega tasumata rendisummade pärast Vana Tallinna Hansatee käest ära, on konkureerivad laevafirmad tegelenud teineteise poriga ülepildumisega. Ka tänaseks pole kaks Ennu, Enn Pant ja Enn Rohula, teise poole tõrvamisest loobunud.

Eriti ägedalt tulistab Pant, kelle sõnul pole mõtet Hansateed Inrekoga võrrelda, kuna viimane ei kannatavat mingisugust võrdlust välja. «Rohula on nii rumal inimene, et ta ei saa arugi majandusest ega oska laevade väärtust hinnata,» väidab Pant.

Enn Rohula seevastu meenutab jätkuvalt seda, kuidas Hansatee maksmata rendisummade tõttu Inreko eelmisel aastal majandusraskustesse sattus.

Ainsad, kes kahe laevafirma vahelisest sõnasõjast puutumata on jäänud, on laevade meeskonnad. Nii Vana Tallinna kui Normandy kaptenid kinnitavad, et omanike kähmlus ajalehe veergudel pole nende tööd häirinud.

Vana Tallinna intendant Erik Liim väidab, et tal pole aimugi, kellele kuulub nüüd laeva Inreko Laeva käest rentiv operaatorfirma TH Ferries. Normandy kapten Alfred Verilaskja lisab aga, et tema meeskond ei tea midagi Normandy tulevikuplaanidest. «Nad (laevafirma juhid -- toim.) ei räägi meile midagi, kuna muidu peavad nad kohe jälle vastupidist juttu hakkama rääkima,» väidab Verilaskja end täielikus infosulus olevat.

Kas on võimalik, et konkurentsis Skandinaavia suurte laevakompaniide Silja Line'i ja Viking Line'iga Eesti mehed seljad kokku panevad? AS TH Ferries peab praegu oma piletimüügi- ja reklaamikulud ühe laeva opereerimise kuludesse arvestama, AS Hansatee jaotab kulud kolme laeva vahel.

Meremehed ja laevade ülejäänud meeskonnaliikmed on juba ammu tobedast kemplemisest väsinud ja soovitavad laevafirmade omanikel aru pähe võtta. Nende arvates on ainus võimalus Läänemere suurtele laevafirmadele konkurentsi pakkuda koos tegutsema hakates.

Laevaintendant Erik Liimi sõnul vajab Eesti üht tugevat laevafirmat, kes suudaks konkureerida Silja ja Vikingiga, vastasel juhul võivad need kaks suurfirmat Eesti laevnikud konkurentsist lihtsalt välja tõrjuda.

Enn Pant ja Enn Rohula pole veel koostööks valmis.

Rohula sõnul on ta korduvalt üritanud Pandiga vastastikusest koostööst rääkida, kuid viimane olevat sellise mõtte täiesti välistanud. Ka Pant kinnitab, et mingit selgade kokkupanemist ei ole ega tule. «Nende meestega ei saa ju rääkida, nad ei pea sõna,» vihastab Pant.

Rahunenult selgitab Pant, et ta on püüdnud küll leida ühist keelt Inreko Laeva ja TH Ferriesega, kuid läbirääkimised on alati toppama jäänud. Tema ütlusel pole vastaspoolel kedagi, kellega rääkida: Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg oli öelnud, et räägi Talinvesti juhi Jaak Roosipuuga, viimane jälle, et tal pole volitusi. Rohulaga polevat aga mõtet rääkida, kuna temal pole mingit sõnaõigust.

Eesti laevafirmade vahel jätkub endistviisi tõsine võitlus, mille käigus veel tõenäoliselt palju soppa teineteise kaela valatakse. Enn Pant näeb aga juba praegu selgelt ette, et tõenäoliselt üks konkureerivatest laevadest läheb varsti pankrotti.

«Ainult kaks varianti on,» kinnitab Pant bravuurikalt, «kas Eckerö (Eestin Linjat) või Vana Tallinn.»