Laevafirmad tõmbavad eri suunas

Juuli on olnud üle lahe reisijaid vedavate laevafirmade jaoks kõige kuumem kuu. Kuu ajaga läbis Tallinna reisisadamat 482 509 reisijat, kelle sihiks oli Tallinn või Helsingi. Inreko Laeva ASile kuuluva Vana Tallinnaga on viimastel nädalatel sõitnud keskmiselt 1100 reisijat ühel otsal, sama mahuga opereerib ka ASi Hansatee uusim laev Normandy.

Laevandusspetsialistide sõnul teenib üks 1500 kohaga laev Eesti vetes oma kulud tasa ka siis, kui sinna müüakse ainult 700 piletit ühel otsal. Lähtuvalt sellest rusikareeglist võib väita, et laevaomanike ja operaatorfirmade jooksev kasum on sellel suvel küllalt kõrge. AS Hansatee teenis laevandusärist esimesel poolaastal 26 miljonit krooni kasumit ja tõstis oma kasumiprognoosi aasta lõpuks 43 miljoni kroonini. Hansatee juhi Enn Pandi väitel ületati ka see prognoos juulis, kui ainuüksi ühe kuu kasum oli üle kahekümne miljoni krooni!

Inreko Laeva ASi poolaasta aruandest kasumit ei paista, kuid peadirektori Enn Rohula ja firma pearaamatupidaja kinnitust mööda on raamatupidamislik nullkasum taotluslik. Kõik tulud makstakse nende sõnul Vana Tallinna liisimistasuks.

Eriti ägedalt tulistab Pant, kelle sõnul pole mõtet Hansateed Inrekoga võrrelda, kuna viimane ei kannatavat mingisugust võrdlust välja. «Rohula on nii rumal inimene, et ta ei saa arugi majandusest ega oska laevade väärtust hinnata,» väidab Pant.

Enn Rohula seevastu meenutab jätkuvalt seda, kuidas Hansatee maksmata rendisummade tõttu Inreko eelmisel aastal majandusraskustesse sattus.

Ainsad, kes kahe laevafirma vahelisest sõnasõjast puutumata on jäänud, on laevade meeskonnad. Nii Vana Tallinna kui Normandy kaptenid kinnitavad, et omanike kähmlus ajalehe veergudel pole nende tööd häirinud.

Vana Tallinna intendant Erik Liim väidab, et tal pole aimugi, kellele kuulub nüüd laeva Inreko Laeva käest rentiv operaatorfirma TH Ferries. Normandy kapten Alfred Verilaskja lisab aga, et tema meeskond ei tea midagi Normandy tulevikuplaanidest. «Nad (laevafirma juhid -- toim.) ei räägi meile midagi, kuna muidu peavad nad kohe jälle vastupidist juttu hakkama rääkima,» väidab Verilaskja end täielikus infosulus olevat.

Kas on võimalik, et konkurentsis Skandinaavia suurte laevakompaniide Silja Line'i ja Viking Line'iga Eesti mehed seljad kokku panevad? AS TH Ferries peab praegu oma piletimüügi- ja reklaamikulud ühe laeva opereerimise kuludesse arvestama, AS Hansatee jaotab kulud kolme laeva vahel.

Meremehed ja laevade ülejäänud meeskonnaliikmed on juba ammu tobedast kemplemisest väsinud ja soovitavad laevafirmade omanikel aru pähe võtta. Nende arvates on ainus võimalus Läänemere suurtele laevafirmadele konkurentsi pakkuda koos tegutsema hakates.

Laevaintendant Erik Liimi sõnul vajab Eesti üht tugevat laevafirmat, kes suudaks konkureerida Silja ja Vikingiga, vastasel juhul võivad need kaks suurfirmat Eesti laevnikud konkurentsist lihtsalt välja tõrjuda.

Enn Pant ja Enn Rohula pole veel koostööks valmis.

Rohula sõnul on ta korduvalt üritanud Pandiga vastastikusest koostööst rääkida, kuid viimane olevat sellise mõtte täiesti välistanud. Ka Pant kinnitab, et mingit selgade kokkupanemist ei ole ega tule. «Nende meestega ei saa ju rääkida, nad ei pea sõna,» vihastab Pant.

Rahunenult selgitab Pant, et ta on püüdnud küll leida ühist keelt Inreko Laeva ja TH Ferriesega, kuid läbirääkimised on alati toppama jäänud. Tema ütlusel pole vastaspoolel kedagi, kellega rääkida: Tallinna Panga nõukogu esimees Guido Sammelselg oli öelnud, et räägi Talinvesti juhi Jaak Roosipuuga, viimane jälle, et tal pole volitusi. Rohulaga polevat aga mõtet rääkida, kuna temal pole mingit sõnaõigust.

Eesti laevafirmade vahel jätkub endistviisi tõsine võitlus, mille käigus veel tõenäoliselt palju soppa teineteise kaela valatakse. Enn Pant näeb aga juba praegu selgelt ette, et tõenäoliselt üks konkureerivatest laevadest läheb varsti pankrotti.

«Ainult kaks varianti on,» kinnitab Pant bravuurikalt, «kas Eckerö (Eestin Linjat) või Vana Tallinn.»