• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Börsid taanduvad suvistelt tipptasemetelt

    Juulikuu New Yorgi börsil on olnud põnev. USA majandus on jätkuvalt hiilgeseisus, kus kiire majanduskasv ja madal tööpuudus eksisteerivad koos madala inflatsiooniga. Seda õnne ei suuda aga paljud uskuda ning föderaalreservi intressimäärade tõstmise kirves ripub raskena börsi kohal, muutes kauplemise närviliseks ja hinnad kõikuvaks. Iga märk inflatsiooni kasvust või vähenevast tööpuudusest pöörab turu langusele, vastupidised märgid tekitavad eufooria. Suvine suur tõus saavutas esimese tipu 30. juulil, mil Dow sulgus 8254,9 punktil. 6. augustil jõudis Dow teisel katsel 8259,31-ni, sealt alates on järgnenud tugev langus ning reedel oli tase 7694,66 punkti. Kõrgtehnoloogilisel Nasdaqil on tõus olnud raskem, kuid ka Nasdaq Composite indeks sai 6. augustil uue life-high -- 1630,44 punkti.
    Stockholmi börs on kogu suve jooksul jälginud hoolikalt New Yorgi börsi. Dow Jonesi indeksiga võrreldes on Stockholmi üldindeks käitunud siiski mõnevõrra tasakaalukamalt, st USA turgude järsud tagasilöögid on teel üle ookeani veidi sumbunud. Rootslaste raskekahuriteks on farmaatsia- ja elektroonikatööstus (ehk Astra ja Ericsson) ning tugev dollar on suuresti soodustanud nende menu. Ericssoni hinda on positiivselt mõjutanud ka tema hea esinemine Nasdaqil. Alates 1. juulist on börsiindeksi tõus olnud 6,8%, mida võib pidada keskmise Euroopa börsi jaoks heaks tulemuseks. Stocholmi uus life-high on 7. augustist (3276,79 punkti), kõrge hinnatase on pannud börsi sel nädalal küllalt järsult kõikuma, paljud vahendajad ennustavad jätkuvat langust.
    Helsingi börs on kogu suve jooksul liikunud enam-vähem ühte jalga Stockholmiga. Suurimaks täheks suve jooksul oli toiduainetööstuse ettevõte Raisio, kelle väljatöötatud margariinikomponent tõotab revolutsiooni sel alal. Uudis leiutise müügist USAs viis aktsia tõusule, mille kõrval ka Eesti pangad kahvatuvad. Juuli algusest alates on HEX-indeks tõusnud 9,12%, seega märgatavalt rohkem, kui stabiilne Stockholm. Toetustegurid on siiski olnud samad -- tugev dollar ning Nokia edu üle-lombi-turgudel. Nokia teeb teadupärast stabiilselt 25--50% Helsingi börsi käibest. Viimane nädal on põhjanaabritel olnud nõrk. Koduste uudiste puudumine ning järjestikused löögid dollari pihta on börsi viinud 3% langusele hoolimata viisakatest käivetest.
    Vene väärtpaberiturgudel on hetkel üsna keeruline olukord. Juulikuine suurtõus ja sealt teenitud kasumid näisid välisinvestoreid rahuldavat ning järk-järgult tõmbuti turult välja, põhjustades sügava korrektsiooni ja kahaneva likviidsuse. Pealegi kaotas RTS-süsteem ühe oma põhilise atraktsiooni Gazpromi, mille nimekirja ennistamiseks tehakse praegu suuri jõupingutusi. Augustis hakkasid hinnad siiski taas ülespoole liikuma, seda osalt tänu välisinvestorite mõningasele lisandumisele. Samas tundub, et ka Vene kohalikud investorid on suutelised turul hinnataset hoidma, mis on võimaldanud hindadel stabiliseeruda. Kuna üle-eelmisel nädalal tõusis RTS-indeks üle 11%, siis on möödunud nädala kauplemine olnud suhteliselt tagasihoidlik ja hinnad on langenud ca protsendi.
    Riia börsi on suve jooksul iseloomustanud sündmustevaesus. Mõningast elevust tekitas nagelus farmaatsiafirma Olainfarm turuletulekul ning samuti tõi tugevaid hinnamuutusi kaasa Läti riigile kuuluvate Unibanka aktsiate müük oksjonil. Turu esialgne reaktsioon viis panga hinna tublisti alla, aga vahetult enne oksjoni hakkas hind taas tõusma. Juuli algusest on Saule indeks tõusnud 1,7% ning vaid veidi väiksem tõusuprotsent sobib ka eelmisele nädalale. Ehkki vahepeal, nagu öeldud, mõningaid kõikumisi oli, pole Läti turg suve jooksul kusagile jõudnud. Viimase nädala hinnatõusus võib oma rolli mängida ka järjest aktiivsemat kasutust leidev võimalus kaubelda Läti aktsiatega Eestis EVK süsteemi kaudu. Seni on küll kaubeldud vaid Unibankaga, ehkki noteeritakse teisigi.
    Vilniuse börsil on halvasti läinud kogu suve jooksul. Hinnad on vaikselt, kuid pidevalt langenud ning ainsana suutsid sellele vastu panna sealsed suurpangad Hermis ja Vilniuse Pank. Ülejäänud aktsiad on olnud võimelised lühiajaliseks tõusuks, kuid trend on olnud selgelt alla. Viimane nädal on olnud sootuks teisest puust. Tõus algas ülemöödunud reedel ning põhjuseks olid põhinimekirja firmade head majandustulemused. Põhinimekiri tõmbas enda järel kaasa ka A-nimekirja. Litin-A indeks tõusis nädalaga 7,17% ning tänu sellele tõusule on ka indeksi muut juuli algusest +6,95%. Leedu maaklerid arvavad, et tõusu taga on välisinvestorid, kelle kasutada on tunduvalt suuremad rahad võrreldes kodumaistega, ning usuvad tõusu jätkumist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Elektri hind lööb gongi: ongi aeg!
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Inimene hakkab ikka tegutsema siis, kui viimane häda käes ja surm silme ees. Ent miks oodata selg-vastu-seina-hetke, kui antakse juba ilmseid märguandeid, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Börs: Föderaalreserv turge ei kõigutanud Indeksid kallinesid 1%
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Kolm suurimat aktsiaindeksit kallinesid kolmapäeval USAs enam kui 1protsendi võrra ning investorite hinnangul oli Föderaalreservi tänane otsus pigem oodatav, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: mida teeb meile tulevane suur palgakasv?
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Neljapäeval teeme Äripäeva hommikuprogrammis juttu palgakasvust. Eesti Panga president ennustas Äriplaan 2022 konverentsil, et lähiaastatel võib ees oodata 14protsendiline palgakasv. Mida see meie majandusega teeb? Mida peaks selle teadmise osas tegema kohe-kohe riigieelarve paika saav valitsus? Küsime Eesti panga asepresidendilt Ülo Kaasikult.
Raadiohommikus tipptegijate äriplaanid 2022. aastaks
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.
Kolmapäevane Äripäeva raadio hommikuprogramm jõuab kuulajateni aasta tähtsaimalt majandussündmuselt Äriplaan 2022, kus toome eetrisse kuulajate ootused ja plaanid järgmiseks aastaks.