Investeerimispank ootab kosilast

Hind, mida Investeerimispanga (EstIB) omanikud panga eest küsivad, jääb kuni tehingu sõlmimiseni saladuseks. Teada on, et viis aastat tegutsenud panga omanikud tahavad sõlmida müügilepingu oktoobri keskpaigaks. Suurtehingu maht võib küündida viiesaja miljoni kroonini.

Mis saab pärast Investeerimispanga müüki? Kas temast kujuneb mõne välispanga harukontor Eestis või areneb ta edasi sõltumatu investeerimispangana, sõltub uutest omanikest. Investeerimispanga töötajad loodavad igal juhul pakkuda Eesti investeeringute turul teistele pankadele tõsist konkurentsi, pakkuda ettevõtetele võimalust minna börsile, laiendada aktsiakapitali, laenata raha ja aidata firmasid liita või üle võtta.

Investeerimispanga nõukogu liige, Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupanga Balti grupi töötaja Maria-Luisa Cicognani sõnab, et kõik panga omanikud on müügist huvitatud. Tegemist on kinnise tehinguga ja pakkumused on tehtud enamikule suurtest Euroopa pankadest.

Cicognani sõnul tahavad omanikud esimeses järjekorras maha müüa vähemalt 51 protsenti pangast, sest vaid sellisel juhul tagatakse pangale stabiilne areng ja välditakse võimalike spekulatiivsete investorite huvi. Cicognani ütleb, et omanikud ei tee vahet, kas Investeerimispanga ostab mõni välismaine või kohalik pank.

Ometi eelistavad Investeerimispanga omanikud ja töötajad vaikimisi lääne investorit. Investeerimispanga president Härmo Värk tunnistab, et lääne partner parandab panga arenguvõimalusi ja toob endaga kaasa oskusteabe. Mõni kohalik pank võib olla hoopis huvitatud EstIB allaneelamisest, lisab ta.

Investeerimispanga asepresident Kalle Norberg väldib võimalikke spekulatsioone uue omaniku ümber. «Igal juhul on meile vaja strateegilist investorit,» toetab ta panga müüki. Norbergi ülesanne on juhtida lisaks laenudele ka panga investeerimisalast tegevust. See on uus valdkond panga ajaloos.

Seni klassikalise pikalaenupangana tuntud Investeerimispank oli esimene krediidiasutus Eestis, kes pakkus pärast Nõukogude Liidu lagunemist uusettevõtetele vastuvõetava protsendiga laenu. Panga tresoor Priit Perens mäletab panga alguspäevi, kui ettevõtetele anti 12 protsendiga laenu. Samal ajal oli laenuraha kohalik turuhind mõõdetav 25--35 protsendiga. EstIB laenude intress pole kunagi ületanud 17 protsenti.

Perensi ülesanne on jälgida, et pangas oleks raha siis, kui seda vaja on. Tema sõnul on Investeerimispangal vedanud, et pank ei pea tegelema hoiustajate raha paigutamisega. «Kuna me raha deposiiti ei võta, on meil täpselt niipalju raha sees kui vaja,» räägib Perens.

Üks esimesi laenusaajaid Investeerimispangast oli Haapsalu uksetehas. See ettevõte tegutses enne laenu saamist kusagil keldris, meenutab Kalle Norberg. «Tänaseks on pisikesest firmast kasvanud arvestatav ettevõte, mille toodang on konkurentsivõimeline nii kodu- kui välismaal,» lisab ta.

Kõige enam on EstIB andnud laenu hotellidele ning keemia- ja puidutööstusele. Norbergi andmetel on Investeerimispangast laenu saanud kõik suuremad Eesti hotellid. Investeerimispank on aktiivne osaline ka laenusündikaatides koos teiste Eesti juhtivate pankadega.

Eelisena teiste pankade ees märgib Norberg Investeerimispanga sõltumatust. Kliendil pole tarvis laenu saamiseks avada pangas kontot, nagu see on saanud tavaks paljudes kommertspankades. EstIB müüb ka sõltumatut ekspertiisi.

Priit Perensi sõnul hakkas pank avama hiljuti kontosid nendele ettevõtetele, kelle väärtpabereid on Investeerimispank aidanud turule viia. Panga eesmärk on laiendada ka valikuliselt oma klientide võrku.

«Meid huvitab peamiselt Eesti ettevõtete TOP 200, kuid ega me teistele ka ära ei ütle,» väidab Perens.

Väikeste klientidega tegelemiseks puudub Investeerimispangal vajalik infrastruktuur. Panga ainus kontor asub Tallinnas, kus töötab 34 inimest. Töötajate arvult on Investeerimispank väiksemaid panku Eestis.

Investeerimispanga kasumiaruannet lugedes on üllatav, et tänavu esimesel poolaastal tootsid kolmkümmend panga töötajat ligi 20 miljonit krooni puhaskasumit. Ligi 600 000kroonise kasumiga ühe töötaja kohta edestab Investeerimispank oma efektiivsuselt ligi kaks korda Hansapanka ja veelgi enam teisi kommertspanku.

«See on kõik alles algus,» väidab Kalle Norberg. Tema sõnul pole pank suutnud seni piisavalt efektiivselt kasumit toota, kuna pangal olid tegevuse algusaastatel teised prioriteedid. Norbergi väitel on Investeerimispanga omanikud panga arengut seni pigem tagasi hoidnud.

Norbergi sõnul näitab panga käesoleva aasta esimese kuue kuu kasum panga tegelikke võimeid. Edu aluseks on hea koolituse saanud meeskond, väidab ta.

Norbergi sõnul pole Investeerimispangal kavas oma bilanssi suurendada, pigem rõhutakse panga kasumlikkusele ja laiendatakse tegevust teistesse Balti riikidesse. Esimese suurema välistehinguna ostis EstIB suvel 51 protsenti Läti farmaatsiatehase Grindex aktsiatest.

Panga töötajad on efektiivsuse tõstmiseks piisavalt motiveeritud, kinnitab Norberg. Oma töötajad saavad laenu selleks otstarbeks loodud laenufondi kaudu. Lisaks sellele maksab pank kinni töötajate õppimiskulud välisriikides.

Hansa Investeeringute ASi juht Joakim Helenius peab Investeerimispanga edu aluseks võimet korraldada aktsiaemissioone, ettevõtete ühendamisi ja ülevõtmisi.

EstIB praegust äriseisu vaadates jääb mulje, et tegemist on pigem tavalise kommertspanga kui klassikalise investeerimispangaga, kuna pank teenib lõviosa tulust intresside pealt.

Investeerimispanga nõukogu liige, Eesti Panga keskpangapoliitika osakonna asejuhataja Märten Ross räägib, et EstIB loodi 1992. aastal keskmise suurusega eraettevõtete krediidituru arendamiseks. Algul Eesti Panga juures tegutsenud pank hakkas kanaliseerima Eestisse tulevat välisfondide raha. Kuigi Investeerimispank tegutses kui kommertsstruktuur, polnud panga omanikud tulu tootmisest huvitatud.

«Me tahame saada investeerimispangaks,» kinnitab Kalle Norberg praegu. Tema sõnul sai panga nime vääriv tegevus jalad alla alles eelmisel aastal, kui panga omanikud nõustusid töötajate ettepanekul strateegilise suunamuutusega.

«Selgitasime omanikele, et kui pank tahab Eestis edukalt tegutseda, tuleb panga tegevust laiendada,» sõnab Norberg.

Priit Perens lisab, et juba lähemas tulevikus peaksid Investeerimispanga tulud intressidelt, investeeringutelt ja finantsoperatsioonidelt saama võrdseks. Pangale teenib tulu ka osalemine Tööstusliisingu ASi ja EstIB--Talinvesti Varahalduse ASi omanikeringis, vastavalt 40 protsendi ja 50 protsendi suuruse osalusega.

Tänavu korraldas Investeerimispank esimese aktsiaemissiooni, välja valiti ASi Eesti Näitused aktsia. Järgmisena tuleb EstIB vahendusel aktsiaturule AS Glamox Harju Elekter. Ka ASi Tallinna Kaubamaja aktsia kanti Tallinna börsi põhinimekirja EstIB vahendusel. Lisaks sellele tegeleb pank aktsiaemissioonide korraldamisega mitmetele teistele ettevõtetele, mille nimesid panga juhid ei avalikusta.

alle Norberg ütleb, et panga töötajad loodavad siiralt, et Investeerimispanga uus omanik ei hakka panga praegu edukalt toimivat struktuuri muutma. «Meile paistab vähemalt nii, et uus omanik seda ei tee,» lausub ta lõpetuseks. Kuidas iseloomustate Investeerimispanka?

Svenska Handelsbanken, asepresident

- Olen Investeerimispanga tegevusega tuttav panga loomisest peale ja mul on pangaga tänaseni säilinud suurepärased suhted. Ma hindan seda panka kõrgelt, eriti aga panga töötajate ametialaseid võimeid.

Kahjuks ei saa ma kommenteerida seda, kas Svenska Handelsbanken on huvitatud EstIB ostmisest. Meie panga üldine poliitika on selline, et me ei kommenteeri üksikuid projekte, kuid me jälgime hoolikalt kõike Eesti turul toimuvat.

Balti Cresco Investeeringute AS, juhatuse esimees

- EstIB hakkab investeerimispanganduse turul kujutama olulist konkurentsi siis, kui ta kujuneb oluliseks tegijaks. Praegu iseloomustab EstIBd hea struktuur ja kompetentne meeskond.

Panga lääne investorile müümise positiivne mõju seisneb selles, et ta toob kaasa erialased teadmised. Samas võib suur lääne investor muuta panga bürokraatlikumaks ja see võib panga arengut pidurdama hakata. Eesti kiiresti areneval turul on eelis väikestel paindlikel organisatsioonidel.

Hansa Investeeringud, juhatuse esimees

- Ma arvan, et EstIB ei kujuta meile hetkel mingisugust konkurentsi, kuid see oleneb sellest, kuidas investeerimispanka defineerida. Kui panga nimi on Investeerimispank, ei tähenda see veel, et tegemist on investeerimispanganduse alaseid teenuseid osutava ettevõttega.

Minu teada on EstIB kommertspank, mis on spetsialiseerunud keskmise pikkusega ja pikaajalistele laenudele. Nad on minu teada korraldanud ainult ühe aktsiaemissiooni.

Minu arvates müüakse EstIB suurele lääne investorile, kuna omanikud tahavad saada parimat hinda. Kõige parema hinna saavad nad siis, kui näitavad panka rahvusvahelistele pankadele. Kohalikelt pankadelt pole võimalik kõrget hinda saada, kuna EstIB ei valda mingeid erilisi oskusi, mida poleks võimalik mujalt Eestist kokku osta. Rahvusvahelisele pangale avab EstIB ost ukse Eesti turule.

Hansapank, juhatuse aseesimees

- EstIB välispankadele müümise formaalne põhjus on kindlasti konkurentsi ärgitamine Eesti pangandusturul. Kuna Lätis ja Leedus on loodud samasugused struktuurid, võib ostja saada tulevikus pangavõrgustiku kõigis kolmes Balti riigis. Ka Lätis on investeerimispank müügis.

EstIB-l pole muud eelist peale töötajate oskuste. Varem oli neil parem juurdepääs välisfinantseeringutele, ent see eelis on tänaseks kadunud. Selle panga väärtus on hea koolituse saanud töötajad. Teistele kommertspankadele ta oma mõneprotsendilise laenude turuosaga konkurentsi ei kujuta.

peaministri majandusnõunik, Eesti Panga nõukogu liige

- Minu arvates oleks EstIB müügi puhul ebatavaline lahendus see, kui terve pank müüakse ühele omanikule. Tükikaupa müües on tulevikus kergem täiendavat kapitali hankida.

Milliseks kujuneb pank tulevikus, sõltub omanikest. Kui omanik on huvitatud investeerimispangandusest, siis elavdab uus omanik Eesti vastavat turgu. Kui omanik huvitub traditsioonilisest laenamisest, siis midagi ei muutu. Oluline on ka see, kas panga tulevane omanik on dünaamiline või mitte. Dünaamiline omanik toob juurde oskusi.

Panga müük Eesti turul laenuintressi ei langeta, kuna ettevõtetele laenamisel on marginaalid juba niigi madalad ja Eesti turul püsib tihe konkurents. Juhul kui turule tuleb täiesti uus osaleja, võib see parandada ettevõtete laenutingimusi.