• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pangad nokaudis

    Tänaseks on rahandusministeerium oskuslikult pareerinud kahe Eesti suurpanga rünnaku, milles pangad süüdistasid riigiametnikke maksumaksja raha ebaotstarbekas kasutamises. Ministeeriumi võit on seda enam üllatav, et ühel riigiametil on tunduvalt vähem võimalusi avalikkust mõjutada kui kahel Eesti rikkaimal pangal. Tagatipuks tegi kommertspankade pöördumise maha ka keskpank, kes peaks seisma eelkõige pankade hea käekäigu eest. Eesti pankade juhtum on klassikaline «ämber», mille vältimiseks oleks piisanud mistahes avalike suhete korraldamise õpiku lugemisest. Mida siis pangad tegid valesti?
    Esiteks puudus avalikul pöördumisel professionaalne ettevalmistus. Pöördumise tekst oli kodukootud ja kohmakas. Kirjas toodud faktide ja erialaste terminite selgituseks ei korraldatud isegi pressikonverentsi. Ja mis kõige rängem viga, 19. augusti kuupäevaga pöördumine saabus ajalehtede toimetustesse alles sama päeva õhtul vahetult enne tööpäeva lõppu. See on aeg, mil toimetused hakkavad materjale trükikotta saatma. Kas tõesti ei tea seda pankade palgal olevad avalike suhete nõustajad?
    Teiseks polnud pangad ise valmis võimalikule avalikkuse huvile reageerima. Hansapangast said ajakirjanikud kätte noore peadirektori Indrek Neivelti, Hoiupangast mitte kedagi. Kas saab hullemat olukorda olla: pressile visatakse teema ette ja ei mingeid kommentaare. Siin saigi edumaa rahandusministeerium, kes kogus kokku kõik avaldatud materjalid ja reageeris kiiresti pressikonverentsiga. Minister Opmann rääkis musta valgeks ja teda jäädi uskuma.
    Nii ongi unustatud oluline teema, mis oleks võinud ilmestada ajalehtede esikülgi mitme päeva jooksul. Pankuritel tuleb see mõru komm lihtsalt alla neelata.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Liina Laas: mida ettevõtjad väliseksperte palgates tegelikult kardavad?
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Jutt, et välismaist IT-spetsialisti ei soovita turvariski tõttu palgata, võib olla hirmust või kogenematusest tingitud hädavale, kirjutab personali- ja finantstehnoloogia idufirma Deel Baltikumi regioonijuht Liina Laas.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu tippu
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Kulla hind tõusis enam kui kahe kuu kõrgeima tasemeni, sest Ukrainaga seotud geopoliitilised pinged ning aktsiate odavnemine panid investoreid turvasadamat otsima, vahendab Reuters.
Aasta ettevõtte Chemi-Pharmi finantsjuhi vaade kriisiga kohanemisele: Directo äritarkvara sai asendamatuks
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Sügisel 2021 Eesti aasta ettevõtteks kuulutatud keemiatööstusettevõte Chemi-Pharm on hiljuti seisnud vastamisi mitmete keeruliste olukordadega, mis on aga ettevõtet kokkuvõttes hoopis tugevamaks muutnud. Koroonakriisis kasvas nõudlus desinfitseerimisvahendite järele, kuid samamoodi tegi järsu hüppe ka rahvusvaheline konkurents pakendite ja tooraine turul, viies üles toorme hinnad. Chemi-Pharmi finantsjuht Merle Vacker jagab oma vaadet kriisis esile kerkinud väljakutsetele.
Kurioosne: enamus maailma krüptoäridest on registreeritud Eestisse Käive ulatub miljardite eurodeni
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.
Rahapesu andmebüroo värske raporti kohaselt on enamus maailmas tegutsevatest virtuaalvääringut pakkuvatest ettevõtetest registreeritud Eestis. Neil on miljoneid kliente ning käive ulatub 20 miljardi euroni. Samas toob järelevalve välja, et sektoris tegutsevatel ettevõtete on riskid maandamata.