• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Vähene tööpuudus on hukutav illusioon

    Äripäeva arvamus vähesest tööpuudusest Eestis lubab arvata selle ajalehe pinnapealset suhtumist ühiskonna sotsiaalmajanduslikesse probleemidesse. Rääkides tööpuudusest, tuleb esmalt eristada kaht erinevat kategooriat töötuid:
    1. (Registreeritud) tööta tööotsija, (üldiselt mõistetav kui töötu) -- riigi tööhõivetalituses registreerunud tööga hõivamata tööealine isik.
    2. Registreerimata töötud -- tööealised isikud, kes on sotsioloogilistes küsitlustes märkinud end tööga hõivamatutena ega ole pöördunud riikliku töövahendussüsteemi poole.
    1997. a I poolaastal on tööturuameti andmetel tööhõive tööealise elanikkonna hulgas Eestis järgmine:
    1. Tööta tööotsijaid 38 300 ehk 4,27% tööealisest elanikkonnast; (sh 20 000 ehk 2,3% töötu abiraha saajaid).
    2. Statistikaameti andmetel on töötuid hinnanguliselt 84 000 ehk 9,6% tööealisest elanikkonnast (arv sisaldab ka töötuid tööotsijaid). St registreerimata töötuid on umbes 45 700.
    Vahe registreeritud töötute ja registreerimata töötute vahel eksisteerib igas riigis, kuid enamasti on see erinevus 10--30%. Eesti enam kui kahekordne vahe viitab riigis halvasti korraldatud tööturuorganisatsioonile ja viletsatele sotsiaalsetele tagatistele, mis ei stimuleeri ilma tööta olevaid inimesi end tööhõivetalitustes üles andma.
    See näitab riiklike struktuuride huvipuudust oma alamate tegeliku käekäigu vastu ühelt poolt ja teisalt riigialamate suhteliselt rahuldavat äraelamisvõimalust ka ilma tööd tegemata. See tähendab, et eksisteerib küllalt suur kildkond inimesi, kes sahkerdab mustal turul, kelle sissetulekud on piisavalt suured, et mitte registreerida end tööturul, et mitte maksta makse või hoolida tühistest sotsiaalsetest garantiidest. Sisuliselt võib seda kildkonda nimetada sotsiaalmajanduslikeks lindpriideks, kes tegutsevad väljaspool ühiskonnas kehtestatud reegleid, kuid kelle tegevuse päevavalgele toomisest ei näi ei seadusandja ega valitseja ka eriti huvitatud olevat.
    Niisugune suhtumine võib viia tõsise rahulolematuseni valitseva riigivõimuga, sest kasvavad riigivalitsemise kulud ja kahanev maksumaksjaskond ei korreleeru. Et riigikassa sissetulekuid ja väljaminekuid tasakaalus hoida, rõhutakse üha enam ausatele maksumaksjatele, keda jääb sellega seoses üha vähemaks. Protsess kasvab aritmeetilises progressioonis ja mida hiljem selle vastu midagi ette võetakse, seda lootusetum on praeguse valitsuse seisukohalt midagi päästa.
    Kogu protsess võib lõppeda vasakpoolsuse võiduga, kes kehtestab taas üldise töökohustuse põhimõttel «igaühelt vastavalt tema võimetele ja igaühele vastavalt tema vajadustele». Seetõttu julgen väita, et vähene registreeritud tööpuudus võib majandust ohustada küll, kuid seda eelkõige lokkava varimajanduse tõttu ja alles seejärel tööjõu konkurentsivõimetuse tõttu.
    Et allamäge veerevat tööhõivet pidurdada, on vaja:
    1) seadusandja adekvaatset situatsioonikäsitlust;
    2) luua seadusandlik baas, käsitledes tööhõivet kui majandusküsimust ja tegeleda eelkõige töötuse põhjustega, mitte niivõrd selle tagajärgede leevendamisega või koguni tegelikkuse moonutamisega, nagu see praegu on;
    3) reorganiseerida riigiorganite süsteem;
    4) efektiviseerida maksusüsteem ja luua võimalikult mitmekesiseid sotsiaalkindlustusvõimalusi;
    5) suurendada rahalisi vahendeid registreeritud töötutele tööturuteenusteks ja sotsiaalseteks garantiideks töötuskindlustussüsteemi kaudu;
    6) laiendada ja efektiviseerida tööturuteenuste võrku.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Enefit Connect kavatseb Harju Elektri tütarettevõttelt nõuda leppetrahvi
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Venemaal pole naftagaasiga muud teha kui tuli otsa panna
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Emöke Sogenbits: aga nii pikka jamade rodu pole ma oma elus veel näinud!
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.