Pole mõtet hakata kulutama kalli telefonijaama peale raha selle nimel, et firmasisesed kõned on küll ülikvaliteetsed, aga ühendus linnaga halb. Samuti pole mõtet osta odavat telefonijaama, kui sideliiniks on kvaliteetne digitaalkanal. Kõne kvaliteedi määrab nõrgim lüli ja telefonijaam peab olema sideliini kvaliteediga vastavuses.

Väikeste telefonijaamadega saab hoolimata nende väiksemast liinide arvust siiski palju korda saata. Kui side linna keskjaamaga on lahendatud mitme välisliiniga, saab väljaminevad kõned suunata teistele liinidele kui sissetulevad, nii on firmasse helistajatel vaja harvemini uuesti proovida, sest telefon oli kinni. Sisetelefonide arvu järgi telefonijaama valides peaks jälgima ka seda, kui palju on võimalik telefonide arvu tulevikus suurendada. Näiteks analoogjaam Euroset 16 lubab laiendusi neljale analoogvälisliinile ja 16 siseliinile. Enamik pakkumisi väikestele telefonijaamadele on tehtud siiski digitaalside olemasolu arvestades.

Telefonijaamadel on rida omadusi, mis on saamas juba peaaegu standardiks, nagu näiteks taustamuusika lülitamise võimalus kõne ootele pannes, uksetelefoni ühendamine või konverentsikõned. Haruldasem on aga printerile väljatrüki võimalus, mis väiksemale firmale ennast kiiresti ära võib tasuda, sest telefonioperaatorilt firmast välja võetud kõnede maksumuse väljavõtte tellimine tähendab jälle lisaraha.

Telefonijaamaga saab ühendada ka väliseid elektriahelaid, mis näiteks lülitavad sisse kütet, valgustust või valvesüsteemi. Jaama ostes oleks kasulik ka nende omaduste kohta küsida.