11. september 1997
Jaga lugu:

Ettevõtjad esitavad väljakutse Eesti Energiale

AS Kiviter avas oma Kohtla-Järvel töötava elektrijaama möödunud aasta novembris ja katab nüüd ise umbes 40% oma energiavajadusest.

Kiviteri energiatootmise direktor Jüri Utt on veendunud oma elektrijaama eelises. «Kahtlemata tuleb omast elektrijaamast elektrienergia odavam,» märgib ta ning ütleb, et oma elekter on umbes kolmandiku odavam kui Eesti Energialt ostes.

Kunda Nordic Tsement ajab elektrijaama ehitamiseks praegu dokumente ja loodab järgmise aasta lõpuks käivitada oma elektritootmise, mis kataks poole tehase elektrivajadusest. Soojusenergiat kavatsetakse müüa Kunda linna kütteks.

Tsemenditehase juht Jan Owren on veendunud, et pikemas perspektiivis on ise toodetud elektrienergia tunduvalt odavam, kui seda Eesti Energialt ostes.

«Küsimus on, kas toota ainult sooja ja auru või elektrienergiat koos sooja ja auruga. See sõltub sellest, mis on nende investeeringute hind ja tasuvusaeg,» räägib Kreenholmi grupi juht Meelis Virkebau.

Pärast mõningast pausi märgib Kreenholmi juht, et päris kindlalt hakkab ettevõte järgmise aasta lõpuks ise sooja tootma. «Elektriprojekt on veel liiga toores,» lausub ta, lisades, et vajadusel see käivitatakse. Sellel ja järgmisel aastal on aga veel kasulikum Eesti Energialt elektrit osta, räägib ta.

«Meid ei rahulda, et ei ole nagu vastaspoolt, kellega elektri hinna suhtes läbi rääkida,» vastab Virkebau küsimusele, miks Kreenholm üldse oma elektri tootmist plaanib. «Praegu on nii, et tuleb kiri, et seoses majandusministeeriumi otsusega on sellest kuupäevast hind, plaks, tõstetud. Ja see on fakt.»

«Kui meie saame oma toodangu hinda maailmaturul tõsta parimal juhul paari protsendi võrra aastas, siis tuleb tunnistada, et iga elektri hinna tõus on ettevõttele valus,» räägib Virkebau.

ASi Tallinna Soojus arendusdirektor Sergei Trifonov teatab üsna pidulikult ettevõtte plaanist hakata ise elektrit tootma. Just praegu otsitakse konkursi abil firmat, kes teostaks eeluuring asja tasuvuse kohta.

«Kui me toodame katlamajas ainult soojust, siis kasutame 65% kütuseenergiast. Kui sooja tootmine toimub koos elektri tootmisega, siis kasutatakse 85% kütuseenergiast,» nimetab ta ja kriipsutab alla, et nii soojuse kui elektri omahind läheb madalamaks.

Trifonov põhjendab oma elektritootmist vajadusega säilitada kliendid, mis tähendab soojaenergia hinna tõusu pidurdamist.

«Me ei ole esimesed Eestis, aga kindlasti kõige suurem ettevõte, kes tahab oma elektrijaama rajada,» peab Trifonov Tallinna Soojust konkurendiks Narvas asuvatele elektrijaamadele.

Kunda soojuselektrijaama rajamisse investeeritav summa on suurusjärgus 50 miljonit krooni.

Virkebau jääb Kreenholmi elektrijaama maksumusest rääkides kidakeelseks. See on ikka miljoneid dollareid, lausub ta.

Kiviteril õnnestus elektrijaama suhteliselt väikese rahaga ehitada, sest ettevõte sai kasutatud seadmed Saksamaal odavalt kätte. Jüri Utt ei räägi, kui kalliks siis see oma jaama püstipanek läks. Kundasse plaanitava ja 50 mln kroonise investeeringuga võrdlust pakkudes saab vastuse, et Kiviter tuli odavamalt toime.

Eesti Energia finantsdirektor Enn Kallikorm ei hakka alternatiivsete elektrijaamade ideed maatasa tegema. Vastupidi. Ta räägib, et suhtub ideesse positiivselt. «Kõik tuleb läbi kogemuse,» lausub ta.

«Minu arvates on see positiivne nähtus,» on Kallikorm diplomaatiliselt heatahtlik. «Me ei näe siin midagi halba, kui toodetakse sooja ja on soojakoormus, mis lubab odavamalt elektrienergiat toota. Miks mitte. Ehk sunnib meid kui suurtootjat tunduvalt rohkem jälgima omi majandusnäitajaid.»

Eestis on energiasüsteem kui monopol olnud vaidlusobjekt juba aastaid, räägib Kallikorm. Sellest vaidlusest on aga alati kõrvale jäetud olemasolevad elektrijaamad Sillamäel, Kehras, Kohilas, Kiviõlis või Järvakandis, mis on enam-vähem sellises seisukorras, et võiksid väikeste kulutustega tööle hakata, lisab ta.

«Kui kellelgi oleks huvi väiksema elektrijaamaga proovida ja pakkuda monopolile head konkurentsi, siis see võimalus on kogu aeg olnud,» väidab Kallikorm. «Küllap on need olnud majanduslikud küsimused, mis pole lasknud tegijatel seda ette võtta.»

Kunda Tsemendi jt suurettevõtete elektrijaamade plaane kommenteerides märgib Kallikorm, et tehastel on tekkinud finantskate oma ideele ja nad tahavad seda proovida.

Ilmselt ei ole see juhus, miks firmade juhid, kes tegelevad hoopis teises valdkonnas, elektrijaamade rajamise peale mõtlevad. Ju on raha ja usk, et nad suudavad teha odavamalt ja sõltumatult suurest elektrisüsteemist, leiab Kallikorm.

Samas möönab ta, et igal üksikjuhul tuleb elektrijaama rajamise ideed ja tegelikke võimalusi eraldi käsitleda. Küsimus seisneb lõpuks ikkagi selles, milline on pidev soojakoormus. Sellest sõltub omakorda, milliseks kujuneb elektrienergia tootmise hind.

Kiviteri energiatootmise juht Jüri Utt toetab Kunda elektrijaama rajamise plaane. Ju ta on Kiviteris asja mõttekust kogenud.

Utt veab paralleeli, et Eesti Energiaga mõnevõrra võrreldav Soome energiatootja IVO katab Soome elektrienergia vajadustest alla 50%. Eesti Energia katab praegu Eestis 98% elektrivajadusest, sellel aastal ehk veidi vähem, räägib Utt.

Kui ettevõte toodab ja tarbib soojusenergiat samaaegselt, siis osutub oma elektrijaam kasulikumaks, kui Eesti Energialt elektrit ostes, kinnitab Utt.

Uti sõnade kohaselt katavad näiteks Soomes eraelektrijaamad, mis on analoogsed Kundasse plaanitava soojuse ja elektri koostootmise jaamaga, kuni kolmandiku riigi elektrivajadusest. «Tundub, et Eestis läheb asi samuti nii,» prognoosib ta.

«Õige on lokaalset elektrienergia tootmist siis püsti panna, kui toodetakse soojust ja elektrienergiat koos. Kundal on soojus kasutusel. Ja nii, koos tootes, on kasutegur elektritootmisel väga kõrge,» ütleb Utt.

Samas viskab Utt kivi ka valitsusringkondade kapsaaeda. «Ma ei ole isegi lugenud, kas valitsusel on mingi energiapoliitika,» lausub Kiviteri energiatootmise juht ning lisab poolirooniliselt, et on olemas vist ainult Eesti Energia poliitika, aga see on hoopis iseasi.

Jaga lugu:
Hetkel kuum