Nii mõnigi autoomanik, kes teadmatusest on valinud meie kliimasse mittesobiva viskoossusega (paksusega) õli, on alusetult pettunud kasutatud õli firmamärgis. Põhjus on lihtne -- vale viskoossusega õli on madalatel temperatuuridel liiga paksuks muutunud ja külma mootori käivitamine vaatamata korras akule võimatuks osutunud. Õli müüjale on kõige kurvem asjaolu, et klient, kes on saanud negatiivse kogemuse vale viskoossusklassi valiku tõttu, seostab kogemust firmamärgiga.

Viskoossusklass ei määra õli kvaliteeti. Mitmel eri kvaliteediga õlil võib olla ük ja sama viskoossusklass. Õli kvaliteet on viskoossusest täiesti eraldi seisev parameeter.

Viskoossusklassidest pikemalt. Viskoossusklassi (näiteks SAE 4W-40, 10W-30, 15W-40, 20W-50) esimese numbri ja W kombinatsioon tähistabki mootoriõli külmakindlust.

Mida suurem on teine number viskoossusklassi tähises, seda paksem on õli töösoojas mootoris:

30 sobib väiksema võimsusega mootoritele, 40 on optimaalne ja enimlevinud mootoriõlide viskoossus, 50 kasutatakse peamiselt kõrgforsseeritud sportautode mootoritel.

Paksem õli (SAE 50) talub reeglina paremini suuri koormusi ja kõrgemat temperatuuri, kuid samas kasvab mõnevõrra kütusekulu, sest mootori sissehõõrdumine on suurem.

Eestis võib pidada optimaalseks SAE 10W-40 viskoossusklassi mootoriõlisid. Loomulikult võib kasutada suurema külmakindlusega (0W, 5W) õlisid, kuid need on märkimisväärselt kallimad. Samuti tuleb uute normide puhul kõne alla 15W (kuni -25 °C), kuid tõsise talve korral võib see siiski mittepiisavaks osutuda. Täpse autotootja poolt ettenähtud viskoossusklassi vastavalt välistemperatuuri vahemikule leiab auto kasutusjuhendist.