Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti Gaas kavatseb splittida B-aktsiad
«Senise sajakroonise nominaalhinnaga B-tüüpi aktsiate splittimine 10kroonisteks on peamiselt väikeaktsionäride huvides,» ütles Eesti Gaasi juhatuse esimees Aarne Saar.
Eesti Gaasil on pärast EVPde eest toimunud aktsiamüüki palju aktsionäre, kellel on vaid üks kuni kolm aktsiat. Pärast splittimist tekib neil võimalus hakata aktsiatega tehinguid tegema, märkis Saar.
«Kuna Eesti Gaasi aktsionäride korraline koosolek on alles aprillis, otsustasid omanikud selle küsimuse lahendamiseks kutsuda kokku erakorralise koosoleku,» lisas ta.
Juulis müüs riik talle kuulunud 39,3 protsendist Eesti Gaasi aktsiatest 12,33 protsenti avalikul enampakkumisel. Ettevõttel on nüüd kokku 1471 aktsionäri. B-tüüpi aktsiate omanikke on 1426 ning eelisostuõigusega A-tüüpi aktsiate omanikke 45.
Saare sõnul on peale strateegliste investorite A-tüüpi aktsiate omanikeks 40 üksikisikut ning neile antakse samuti võimalus vahetada need 1000kroonise nominaaliga aktsiad B-tüüpi kümnekroonisteks aktsiateks.
«Praegu on B-tüüpi aktsiaid kogu aktsiakapitalis 25,1 protsenti. Kui otsustatakse aktsiad vahetada, kasvaks B-tüüpi aktsiate osa 27 protsendini,» lisas ta.
Aktsiate splittimine on osa Eesti Gaasi ettevalmistustest ettevõtte aktsiate noteerimiseks Tallinna väärtpaberibörsil. Saare sõnul kavatseb Eesti Gaas esitada taotluse börsile järgmise aasta suve algul.
Eesti Gaasi suuraktsionärid Gazprom ja Ruhrgas otsustasid augustis kasutada eelisostuõigust 17 protsendile aktsiatele.
«Praegu käivad erastamisagentuuriga läbirääkimised aktsiamüügi tingimuste üle. Samuti arutatakse, mida teha riigile jäänud 10 protsendi aktsiatega,» ütles Saar.
Gazprom ja Ruhrgas suurendavad oma osalust Eesti Gaasis proportsionaalselt senisele osalusele. Pärast riigiaktsiate ostu suureneks Gazpromi osalus ligi 41 protsendile ja Ruhrgasi osalus 20,5 protsendile.
Saare sõnul pole välistatud ka uute investorite kaasamine firmasse ning arutelud selle üle käivad. «Uus suuraktsionär peab vastama seniste põhiaktsionäride Gazpromi ja Ruhrgasi huvidele,» ütles ta.
Eesti Gaasi aktsiakapital on 38,8 miljonit krooni. Selle aasta esimese kuue kuuga oli firma netokäive 346 miljonit ja kahjum 2,1 miljonit krooni. BNS