«Ostsin lennuki sellepärast, et mulle meeldib lennata,» ütleb septembris pilooditunnistuse saanud transpordifirma Vehu Trans omanik Peedu Ventsel. Tema äripartner elab Lappeenrantas ja mikrobussiga Antslast Tallinnasse, sealt laevaga Helsingisse ning kaubikuga edasi Lappeenrantasse sõiduks kulub liiga palju aega. Kui mitmekesi minna, tuleb lennusõit maad ja vett mööda reisimisest isegi odavam, väidab Ventsel. Väikelennuki paaki mahub 150 liitrit bensiini, millega saab lennata üle viie tunni.

Eestis on kehtiv eralenduri tunnistus ligi 200 inimesel. Bensiinimootoriga väikseid eraisikutele ja firmadele kuuluvaid lennukeid on kokku 18, neist lendavad vähesed.

Tuntuimad ärimeestest lendurid on Forekspanga pankurid Ivar Lukk ja Jens Haug, kelle loodud lennuklubile kuulub ühtekokku kolm lennumasinat. Haugi sõnul võib teda iga päev pangatöö kõrvalt leida ka lennuväljalt.

Lisaks Lukile ja Haugile on pankuritest tõsisemalt lennupisikust haaratud ERA Panga omanik Andres Bergmann ja üks Raepanga asutajaid Peeter Luik.

Jens Haug kiidab oma lennukeid, kuid ütleb, et eriti stiilne on lennata viiekümnendate aastate lõpust pärineva Jodel D 117ga, millel tema õppis lendamise selgeks. Pärastsõjaaegse lennuki omanik on rohkem rallisõitjana tuntud Raul Sarap.

Tartu külje all Ülenurme lennuväljal tegutseb lennukoolitust ning takso- ja tellimuslende sooritav AS Pakker Avio. Selle firma liisitud ja renditud lennukid tõusevad aastas õhku ligi 12 000 korda. Firma põhitegevus on Nõo reaalgümnaasiumi lennuklassi õpilaste treenimine, kuid aasta jooksul koguneb ka paarsada kommertslendu.

«Seni koolitasime piloote lennuameti lennutegevus- ja koolitusloa alusel, alates 22. septembrist on meil haridusministeeriumi välja antud erakooli litsents,» ütleb lennufirma juhatuse esimees Endel Käärt. Tema sõnul on firmal pidevalt olemas kaks lennukit, kuid vajadusel saab neid Soomest ja Rootsist juurde rentida.

Väikese lennukiga lendamise on võimalik ära õppida kolme kuuga. Lennuklassis tuleb piloodipaberiteni jõudmiseks käia kolm aastat. Ülenurme koolitajate tulevikuplaanidesse mahub ka helikopterijuhtide õpetamine, kuid kõigepealt tuleb välja õpetada oma instruktor.

«Olenevalt eelnevast kogemusest võib eksterni õpitasu olla kuni 90 000 krooni,» räägib Pakker Avio finantsdirektor Kalju Albert kursuste hinnast. Oma lennuki soetamine läheb tema sõnul maksma üle miljoni krooni, ehkki pruugitud väikelennukeid on võimalik osta ka nii odavalt kui 350 000 krooni eest.

Antsla ettevõtja Peedu Ventsel kavatseb lenduritarkuste omandamist jätkata. Praegu saab ta lennata vaid kõrgustel, kus püsib silmside maaga, aga teda kisub ikka kõrgemale.