• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti seab ELile tingimusi?

    Välisministeeriumis val-mistatakse ette Eesti-poolseid seisukohti. Ka poliitilised erakonnad peaks enda jaoks selgeks tegema positsioonid, mida Eesti peaks kaitsma, mis on olulised. Isiklikult arvan, et kindlasti võiksid kõne alla tulla sellised asjad nagu kalastuskvoodid. Transiidiküsimused on meile olulised, ka laevandus üleüldse.
    Sotsiaalvaldkonnas aga me vajame selget üleminekuperioodi ja seda me ei saa mingil juhul päevapealt üle võtta. Me lihtsalt ei ole selleks suutelised. Praegugi käivad need vaidlused eesti meremeeste töötasude üle.
    Tollitariifide ülevõtmisega kolmandate riikide vastu ei tohiks meil raskusi tekkida. Seda võimalust ma eriti ei näe, et Eesti, kui ta on ELi liige, pakub kolmandatele riikidele lõdvemaid tariife kui EL ise. Muidugi seni, kui me liikmed ei ole, ei näe ma mingit vajadust neid kehtestada.
    Loomulikult igal riigil on omad huvid, mida peab kaitsma, nii et see jutt, et kui me mingeid tingimusi hakkame esitama, siis meid aetakse läbirääkimiste laua tagant minema, ei ole tõsiseltvõetav.
    Kui me tahame kuskile minna ja mingi perekonnaga liituda, siis me peame kõigepealt arvestama selle pere reegleid. Kui Eesti tahab mingisuguseid eritingimusi endale saada ja arvatavasti ta näiteks põllumajanduse koha pealt seda soovib, siis see on läbirääkimiste küsimus. Iseküsimus, kui palju neid meile antakse ja kui palju meil neid ka hiljem vaja on.
    Keskkonna- ja sotsiaalsfääri tingimuste ülevõtmisest tõuseb ainult sügavat kasu, sest need on asjad, mille peale EL kahtlemata oma rahakotirauad avab. Selles pole kahtlust.
    Ilmselt on ka mitmeid suuri infrastruktuurialaseid projekte, mida me ise ei suudaks realiseerida ja millele me saame raha.
    Esialgu ei ole mõtet tingida, sest meil on Eurroopa Liidust eelkõige saada nii majanduslikku kui ka üldriiklikku julgeolekut. Selles mõttes on meil parasjagu aega, et oma taset tõsta, sest tase ei ole kaugeltki veel niisugune, mis võimaldab meil ülepeakaela sukelduda sellesse üritusse. Eestile tuleb sellest ainult head. Euroopa Liiduga mitteliitumine oleks taandareng.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Toidutööstuse juht: uus reaalsus on oluliselt kallim
Väga tõenäoliselt mõjutab alanud toormete hinnaralli toiduhindu nii sügisel kui ka 2023. aastal, kirjutab toidutööstusettevõtte Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Väga tõenäoliselt mõjutab alanud toormete hinnaralli toiduhindu nii sügisel kui ka 2023. aastal, kirjutab toidutööstusettevõtte Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Suured kasvufirmad vedasid USA turgude taastumist
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
USA aktsiaturud lõpetasid tänase kauplemispäeva tubli tõusuga, millele aitas kaasa Apple’i, Tesla ja teiste suurte kasvuaktsiate kallinemine. Optimismi aitasid taastada tugevad jaemüüginumbrid, vahendab Reuters.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Netflix koondas tulude langemise tõttu 150 inimest
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Netflix koondas töötajad vaid kuu aega pärast seda, kui teatas, et kaotas esimest korda viimase kümnendi jooksul tellijaid.
Soome analüüs: koroonatoetus tõstis kahjumlikke firmasid plussi
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.
Koroonatoetused tõid mõned kahjumlikud ettevõtted tagasi kasumisse, kuid aeglustasid majanduse moderniseerumist, võtab Kauppalehti kokku Soome Majandusuuringute Instituudi ehk Etla uuringu tulemused.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.