23. oktoober 1997 kell 22:00

Ettevõtjad Eesti majanduse kokkuvarisemisse ei usu

Endine rahandusminister Andres Lipstok lausus, et Eesti majanduse kokkulangemisest on veel väga vara rääkida. Väliskaubandus on küll endiselt defitsiidis, ent seni, kuni eksport kasvab, pole häda midagi, lisas ta.

Tiit Made sõnul pole välistatud, et Eesti majanduse kokkulangemise juttude taga on meie naabrid, kellele Eesti kujutab tõsist konkurentsi. Ta viitas seejuures ka Lätile ja Leedule, kellele Euroopa Liiduga liitumise kõneluste esimesest voorust väljaarvamine on jätnud südamesse okka.

Norma Grupi ASi nõukogu esimees Jüri Käo lausus, et Rootsi ja Soome analüütikud on Eesti krooni võimalikust devalveerimisest kõnelnud juba aastaid. Käo ütles, et ehkki välisinvestoritel on seni kasutada olnud küllalt palju positiivset infot Eesti majanduse kohta, on The Economistis, Helsingin Sanomates ja mujal ilmunud kirjutised Eesti majanduse ülekuumenemisest siiski hakanud mõju avaldama.

Käo lisas, et ilmselt pole paljud Soome ja teiste riikide analüütikud viitsinud endale selgeks teha meie valuutakomitee süsteemi, mis ei paku krooni devalveerimiseks erilisi võimalusi.

Käo sõnul sai Eesti aktsiaturu langus alguse rahaturu likviidsuse puudulikkusest. Aktsiate hind hakkas langema just siis, kui rahaturg sattus likviidsusraskustesse. Käo pidas seda eeskätt pankade probleemiks, viidates üleöölaenude protsendi kasvule. Kui pangad suudavad oma likviidsusprobleemid rahulikult lahendada, rahuneb ka turg alla, ütles ta.

Ka Price Waterhouse'i analüütik Hardo Pajula lausus eile BNSile, et börsilangus sai alguse rahaturult. «Fakt on, et devalveerimisootused on järsult tõusnud. Põhjendamatult või ei, sellest ei tahaks rääkida,» lisas ta. Pajula sõnul sõltub rahaturu likviidsuskriisi ja börsilanguse mõju majandusele eelkõige pankade tugevusest. Kui pangad löögi vastu võtavad, siis vast ei tohiks midagi hullu olla, lausus ta.

Hetkel kuum