Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Esimene tolliladu Lõuna-Eestisse
Tollilao emafirma, ASi Võru Nafta juhatuse esimees Jüri Võrk ütles, et tolliladu on mõeldud eeskätt Eestis müüdava kütuse jaoks. Võrgu sõnul annab see naftatoodete maaletoojatele võimaluse vabaneda piiril käibemaksu tasumisest, sest seda teeb lõpptarbija kütuse väljaviimise ajal tollilaost.
Võrgu sõnul on esialgu tollilaona kasutatavad ainult masuudihoidlad, kuid veel selle aasta sees soovitakse saada tolliametilt luba ka bensiini, diislikütuse ja ahjukütuse hoidmiseks tollilaos. 7000 kuupmeetrit masuudihoidlaid mahutab ligikaudu kaks rongitäit, millest igaühes on 50 raudteetsisterni.
Võru Nafta tollilao juhataja Arvo Võrk lisas, et nende terminaalid on varustatud soojenditega, mis masuudi eripära arvestades võimaldab seda väljastada nii suvel kui talvel.
Hans Sats tolliameti majanduslike tolliprotseduuride talitusest märkis, et avalikus tollilaos saab eeskirjade kohaselt kütust hoida maksimaalselt üks aasta, tolliterminaalis aga 30 päeva.
Kui terminaal asub sadamas, on see tähtaeg veelgi lühem --15 päeva.
Sats tõdes, et ametlikult pole senimaani keegi täpselt kokku arvestanud, kui suur kogus kõigis tolliterminaalides ning avalikes tolliladudes hoitavast kütusest Eestisse jääb.
Arvestuste kohaselt läheb transiidiks ligikaudu 90 protsenti Eestisse saabuvast kütusest. Kõige enam on kütusemahuteid ASil Pakterminal.