Vormsil ei ole halvem kui teistel väikesaartel

Äripäeva artikkel «Vormsil on halb elada» tekitas lehe tavalugejas lausa nördimustunde.

Mis võis olla Äripäeva taotlus sellist artiklit avaldades? Ega ometi mitte proletariaadi diktatuuri kehtestamine? Seda vaimu õhkub artiklist küll.

Ajakirjanik on saarel küsitlenud põhiliselt töötuid, keda on Vormsil ligikaudu veerand tööealisest elanikkonnast, mis on küll enam kui Eesti maapiirkonnas keskmiselt, kuid võrreldav enamikuga Eesti väikesaartest. Teatavasti on maaproletariaat kogu Eestis reformide tõttu üks kõige enam rataste vahele jäänud gruppidest, nii et kui neilt oleks küsitud arvamust elu kohta Eesti Vabariigis, valitsuse ja riigikogu kohta, siis oleks Äripäev võinud avaldada artikli pealkirjaga «Eestis on halb elada».

Soliidselt lehelt sellist lähenemist ei oleks oodanud. Pigem oleks lootnud lugeda analüüsi selle kohta, kuidas ühiskond oma riiklike ja mitteriiklike institutsioonide kaudu on kaasa aidanud või võiks kaasa aidata omavalitsusliku kandevõime tugevdamisele, eriti sellistes eksklusiivsetes kogukondades, nagu seda on väikesaared.

Vormsi saare, nagu teistegi väikesaarte suurimaks probleemiks on tarkade ja teotahteliste inimeste vähesus ja nende vähestegi oskamatus oma asju võimukoridorides ajada.

Nii on vallavanema poolt kavandatav info- ja koolituskeskuse idee igati omal kohal. Kui Eesti Saarte Kogu poolt läbiviidavate projektide abil õnnestuks väikesaared ka ühtsesse arvutivõrku lülitada, oleks see väikesaarte arengus tõesti samm edasi.

Kas lahendus on vallavanema asendamine või koguni iseseisva valla kaotamine?

Vormsi puhul ilmselt ei ole lahenduseks kumbki variant, sest mandrilt ei saa lahendada väikesaare probleeme, küll aga on võimalik nende lahendamisele kaasa aidata. Siin oleks suur abi väikesaarte seadusest, mis ootab riigikogus edasist menetlemist. Inimeste hulk, kes väikesaarel sobiksid valla tööd tegema, ei ole just suur, seetõttu on oluline nende inimeste koolitamine ja nõustamine igapäevaste tööülesannete lahendamisel, mitte aga lõputu inimeste vahetamine. Vormsi kahjuks töötab asjaolu, et pärast viimaseid valimisi ei ole vallavolikogu korralikult tööle rakendunud, sest eestirootslasest vanahärra, kes volikogu esimehe töö enda kanda võttis, ei kujutanud ilmselt ette, et see tegelikult Rootsis elades üsna võimatuks kujuneb.

Teine Vormsi spetsiifiline probleem on maareform, mis paigast ei nihku.

Kuna enamik õigusjärgseid omanikke elab Rootsis ja praegused elanikud on valdavalt uusasukad, siis on tingituna vähesest informeeritusest ja eri kogukondade teineteisest möödarääkimisest suhted praeguste ja endiste vormsilaste vahel mitmes külas «lahjaks läinud», nagu väljendab Rootsis oleva Vormsi Kodukandi ühingu eestvedaja hr Lars Lindström.

Arengu eeldusest on kahjuks saanud arengu peetus. Tühja ja kasutamata maad on aga saarel oi kui palju, sest on ju elanike arv kümme korda väiksem kui enne sõda, mil saarel elas omanäolise kultuuriga ja jõukas kogukond.