Praegusel tööturul võidab tööandja, kes oskab talendid ära tunda ja laseb neil olla ettevõttele kasulikud, selle asemel et asjatult sekkuda, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ettevõtete omanikud ja juhid muretsevad tulude, kulude ja kasumi pärast, ent töötajad soovivad saada palka rohkem. Niisugune huvide konflikt on tööandja ja -võtja vahel alati eksisteerinud, kuid võib väita, et praegu on see teravam kui tavaliselt.
Üheksa ettevõtet maksis kokku 638 töötajale eelmisel aastal keskmiselt rohkem, kui oli ministri palk, üks ettevõte maksis kümnele töötajale isegi enam, kui sai president, näitab parimate palgamaksjate edetabel.
Kuigi näiliselt on tööturul taas järjekord ukse taga, saavad kängunud kasvu tõusule pöörata andekad multioskustega tippspetsialistid, ja nendele tuleb luua sobivad tingimused, kirjutab Manpoweri Baltikumi tegevjuht Heigo Kaldra.
Uuel aastal on valitsussektori palgatõus oodatust suurem
Ettevõtted tõstavad palku peamiselt siis, kui töötaja liigub ametikõrgendusega edasi, omandab uusi oskusi või kui tööprotsesside efektiivistamine võimaldab kulubaasi hoida, aga mitte ainult.
Tehnoloogia- ja börsiettevõtted panevad võtmetöötajatele kokku üha priskemaid motivatsioonipakette. Optsioonidega võivad parimad teenida põhipalgale lisaks lausa sadu tuhandeid eurosid.
Möödunud aastal registreeris Läti oma seni suurima aastase välisinvesteeringute mahu, kaasates üle miljardi euro. Läti Investeerimis- ja Arenguagentuuri andmetel asus 31 suuremast investeerimisprojektist 20 Riias. Möödunud aastal ületasid Leedu investeeringud Eesti omi 40 korda.