• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lembitu saab lõpuks oma maja kätte

    Kolm kohtuinstantsi on tunnistanud, et vaidlusaluse rendilepingu sõlmis toonane Lembitu peadirektor ainuisikuliselt, ilma selleks juhatuselt volitusi saamata. Tollal kehtinud valitsuse määruse kohaselt sai rendileandjaks olla üksnes riigile kuuluva ettevõtte juhatus, kes aga sellekohast otsust pole vastu võtnud.
    ASile Sindent, mis kuulus algul toonasele Lembitu peainsenerile Enno Müürile, anti 1992. aastal rendile suur osa Viru 11 ruumidest. 1994. a, mil Müürist oli saanud Lembitu peadirektor, sõlmiti rendilepingu lisana protokolliline kokkulepe, mille kohaselt anti Sindentile rendile kõik hoones asuvad ruumid koos kommunikatsioonidega kuni 2012. aastani. Sisuliselt oli tegu ettevõtte tervikvaraga, nagu tuvastas ka kohus.
    Riigikohus kinnitas ühtaegu Tallinna linnakohtu ja ringkonnakohtu seisukohta, et lisaks rendilepingule on õigusaktidega vastuolus ka protokolliline kokkulepe, mis tulnuks kooskõlastada nii asjaomase ministeeriumi kui ka riigivaraametiga. Pealegi tulnuks tervikvara rendileandmisel korraldada avalik enampakkumine.
    Riigikohus pidas valeks ASi Sindenti väidet, et AS Lembitu pole RASi Lembitu õigusjärglane. Kohtuotsuse kohaselt ei ole RAS ja AS Lembitu kaks erinevat, vaid üks ja seesama juriidiline isik, mis riigi ainuomaniku staatuse tõttu ei saanud enam kasutada terminit «riiklik aktsiaselts». Teatavasti müüdi 51% Lembitu aktsiaist 1995. a jaanuaris ASile Rajaleidja.
    Rajaleidja kui Lembitu põhiomanik on ise tänaseks sattunud rahalistesse raskustesse, juba ainuüksi riigimaksudena ollakse võlgu ligi 6 mln krooni.
    Et kohus on Lembitu ja Sindenti rendilepingu kehtetuks tunnistanud, muutuvad kehtetuks ka Sindenti sõlmitud allrendilepingud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Sille Pettai: rohepööre vajab heas mõttes survet
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Me ei saa eeldada, et ühiskonna meel muutub pelgalt riigi võetud rohepöörde eesmärkide najal. Vajame sotsiaalset ja seadusandlikku survet ning raami, kirjutab SmartCapi fondijuht Sille Pettai Äripäeva idufirmade portaalis foundME.
Snaige küsib kahjumi katteks aktsionäridelt miljon eurot
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Snaige kutsus kokku erakorralise aktsionäride koosoleku kahjumi katmise ja firma restruktureerimise arutamiseks; aktsionäridelt vajatakse lisaraha miljon eurot.
Pea püsti, see on normaalne kriisiaeg
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kobarkriiside raskuse all optimismi säilitamine on võimalik ja annab tugeva efekti, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Analüüs: liigume elatustaseme poolest tagasi 2019. aastasse
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Palgakasv jätkus esimeses kvartalis hoogsas tempos - keskmine brutokuupalk kerkis aastaga 8 protsendi võrra -, hinnad aga tõusid sellest ikkagi kaks korda kiiremini, kommenteerib Swedbanki vanemökonomist Liis Elmik.
Eesti ehtetootja suurendas kasumit ja võttis dividendi
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.
Eesti ehtetootja Juveel, kellest grammike üle poole kuulub küll soomlastele, kasvatas eelmisel aastal viiendiku võrra käivet ja poole võrra kasumit ja maksis omanikele üle poole miljoni euro dividendi.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.