• OMX Baltic−0,32%300,33
  • OMX Riga−0,22%891,6
  • OMX Tallinn−0,34%2 074,1
  • OMX Vilnius0,39%1 204,28
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,38%8 808,24
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • OMX Baltic−0,32%300,33
  • OMX Riga−0,22%891,6
  • OMX Tallinn−0,34%2 074,1
  • OMX Vilnius0,39%1 204,28
  • S&P 5000,47%6 227,42
  • DOW 30−0,02%44 484,42
  • Nasdaq 0,94%20 393,13
  • FTSE 1000,38%8 808,24
  • Nikkei 2250,06%39 785,9
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,85
  • 14.11.97, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Lembitu saab lõpuks oma maja kätte

Kolm kohtuinstantsi on tunnistanud, et vaidlusaluse rendilepingu sõlmis toonane Lembitu peadirektor ainuisikuliselt, ilma selleks juhatuselt volitusi saamata. Tollal kehtinud valitsuse määruse kohaselt sai rendileandjaks olla üksnes riigile kuuluva ettevõtte juhatus, kes aga sellekohast otsust pole vastu võtnud.
ASile Sindent, mis kuulus algul toonasele Lembitu peainsenerile Enno Müürile, anti 1992. aastal rendile suur osa Viru 11 ruumidest. 1994. a, mil Müürist oli saanud Lembitu peadirektor, sõlmiti rendilepingu lisana protokolliline kokkulepe, mille kohaselt anti Sindentile rendile kõik hoones asuvad ruumid koos kommunikatsioonidega kuni 2012. aastani. Sisuliselt oli tegu ettevõtte tervikvaraga, nagu tuvastas ka kohus.
Riigikohus kinnitas ühtaegu Tallinna linnakohtu ja ringkonnakohtu seisukohta, et lisaks rendilepingule on õigusaktidega vastuolus ka protokolliline kokkulepe, mis tulnuks kooskõlastada nii asjaomase ministeeriumi kui ka riigivaraametiga. Pealegi tulnuks tervikvara rendileandmisel korraldada avalik enampakkumine.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Riigikohus pidas valeks ASi Sindenti väidet, et AS Lembitu pole RASi Lembitu õigusjärglane. Kohtuotsuse kohaselt ei ole RAS ja AS Lembitu kaks erinevat, vaid üks ja seesama juriidiline isik, mis riigi ainuomaniku staatuse tõttu ei saanud enam kasutada terminit «riiklik aktsiaselts». Teatavasti müüdi 51% Lembitu aktsiaist 1995. a jaanuaris ASile Rajaleidja.
Rajaleidja kui Lembitu põhiomanik on ise tänaseks sattunud rahalistesse raskustesse, juba ainuüksi riigimaksudena ollakse võlgu ligi 6 mln krooni.
Et kohus on Lembitu ja Sindenti rendilepingu kehtetuks tunnistanud, muutuvad kehtetuks ka Sindenti sõlmitud allrendilepingud.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 20 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele