Reformid peavad lõpetama pankade ja neile kuuluvate investeerimisfondide kontrolli mitte-finantssektori ettevõtete üle, kus pangad on kitsi laenupoliitikaga tõkestanud ettevõtete restruktureerimist, takistanud aktsiaosaluste ühendamist ning uute aktsiate emiteerimist.

Aasta lõpus plaanib T?ehhi valitsus erastada ülejäänud kolm suurpanka.

Uuest aastast jõustuvad muudatused pangandusseaduses ei luba pankadel omada üle 50 protsendi mitte-finantssektori ettevõtete aktsiatest, seavad ühte ettevõttesse investeeritud kapitali ülempiiriks 15 protsenti panga kapitalist ning sätestavad, et 10protsendilised ning suuremad osalused mitte-finantssektori ettevõtetes ei tohi kokku ületada 60 protsenti panga kapitalist.

Ka ei saa pangad enam nimetada oma töötajaid selliste ettevõtete juhatusse ning peavad tõmbama selge vahe investeerimise ja kommertspanga teenuse vahele.

Valitsus ootab parlamendi heakskiitu ettepanekule, mis sunniks investeerimisfonde, kes kontrollivad 18 protsenti T?ehhi 60 juhtivast ettevõttest, vähendama oma osalust ühes ettevõttes praeguselt 20 protsendilt 11 protsendile.

Need meetmed peaksid suurendama stagneerunud aktsiaturu likviidsust, sest pangad ja investeerimisfondid on sunnitud oma aktsiapositsioone ettevõtetes vähendama.

Tuleva aasta veebruarist on kavas moodustada järelevalveorgan, kes hakkaks kontrollima kogu finantssektori tegevust, v.a pangad. Kontroll pankade üle jääb riigi keskpangale.

Kapitaliturgude jälgitavuse parandamine peaks suurendama välisinvestorite huvi T?ehhi majandusse investeerimise vastu. Majanduskasvu aeglustumise ning valuutakriisi tõttu on investorid tänavu tagasihoidlikud olnud. Oma osa on senisel leigel suhtumisel ka kevadel pankade ja investeerimisfondide tegevuses ilmsiks tulnud skandaalidel. FT