• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Viinatootjad petavad riiki

    Majandusministeeriumi statistilistele andmetele toetuvast Eesti alkoholituru analüüsist selgub, et AS Onistar müüs kolmandas kvartalis 17 000 dekaliitrit kanget alkoholi, ostes samal ajal piiritusetehastest ainult 5000 dekaliitrit piiritust. Arvutuste kohaselt kulub aga 17 000 dekaliitri 40protsendilise alkoholi valmistamiseks 6800 dekaliitrit piiritust.
    AS Heliis realiseeris kolmandas kvartalis 17 600 dekaliitrit kanget alkoholi, ostes samal ajal ainult 5400 dekaliitrit piiritust. Arvutuste järgi oleks sellise koguse alkoholi tootmiseks kulunud 7000 dekaliitrit piiritust.
    Onistari juhatuse esimees Viljar Praks ütles, et erinevused piirituse ostmise ja valmistoodangu müügi vahel on tekkinud sellest, et tehas toodab kogu aeg ka midagi lattu. «Meile pole salapiiritust müüa pakutud,» kinnitas Praks.
    Samas eelmises kvartalis ostis Onistar piiritusetehaste käest vaid 3900 dekaliitrit piiritust, müües samal ajal 16 200 dekaliitrit kanget alkoholi. Sellise koguse müümiseks vajas ettevõte 6400 dekaliitrit piiritust.
    Samas ütles Praks, et Onistar pole ostnud korraga suurt piiritusekogust tagavaraks. «Piiritus on kallis ja raha pole mõtet kinni külmutada,» väitis ta. «Tooraine töödeldakse praktiliselt kohe ümber.»
    Ka ASi Heliis tegevdirektor Kalle Kütt kinnitas, et tehas pole ostnud aasta alguses või veel varem suuri piiritusekoguseid tagavaraks. Küti sõnul hoiab tehas pidevalt reservis 400--500 dekaliitrit piiritust.
    Heliisi esitatud andmetes majandusministeeriumile oli vahe eelmisel kuul kasutatud ja tootmiseks vaja läinud piiritusekoguse vahel oli koguni 1600 dekaliitrit.
    Teistkordsel jutuajamisel väitis Kütt, et kolmanda kvartali alguseks olid tehasel laos suured piiritusevarud. «Salapiiritust pole meile küll müüa pakutud,» kinnitas ta.
    ASi Liviko turustusdirektor Peeter Pallo ütles, et ta ei soovi kommenteerida konkurentide võimalikku salapiirituse kasutamist. «Salaviina aeg on möödas, nüüd pakutakse jälle salapiiritust,» lausus ta vaid.
    Pallo hinnangul moodustab salaviin praegu turul 15--20% müüdud kogustest. Piirkonniti on salaviina osatähtsus erinev, Lõuna-Eestis ja Virumaal hinnanguliselt pool kogu müügist, lisas Pallo.
    Majandusministeeriumi litsentsitalituse peaspetsialist Eevi Mäe ütles, et ilmselt on erinevused Heliisi ja Onistari esitatud andmetes tekkinud seepärast, et firmadel on olnud varusid varasematest aegadest. «Ei usu, et salapiirituse kasutajad end nii lollilt laseksid vahele võtta,» lausus ta.
    Majandusministeeriumi arvutuste kohaselt moodustas salaviina osakaal Eesti turul 23 protsenti, mis on sama palju kui kaks aastat tagasi enne alkoholiaktsiisi tõstmist.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaitsta tuleb Ukraina maad, mitte Putini nägu
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Iga hinnaga saavutatud relvarahu Venemaaga teeniks Lääne-Euroopa mugavuse, mitte Ukraina huve. Selle soovitajatel jätkub lihtsalt jultumust väita midagi muud, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Homsest saab kaubelda Punktide aktsiatega
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Punktid Technologies vastab Nasdaq Tallinna teatel kõigile börsil noteerimise tingimustele ning kauplemine võib First Northi alternatiivturul alata neljapäeval.
Coop Panga tippjuht: usaldust tuleb treenida
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Juhtidel peaks olema julgust usaldada oma töötajaid ning juhul kui eesmärgid täidetakse, siis peaks andma präänikut, mitte piitsa, rääkis Coop Panga riskijuht Heikko Mäe.
Raadiohommikus IT-minister, aasta reklaamiagentuur ja revolutsioon tervishoius
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
IT-minister Andres Sutiga räägime Eesti riigi positsioonidest WEB3- ja krüptomaastikul – tegu on kiiresti muutuva valdkonnaga, mis kipub regulatsioonidele jalgu jääma.
Kolm Eesti meest Skeletonist on kukesammu kaugusel Euroopa aasta leiutaja tiitlist
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.
Eesti teadlased Jaan Leis, Mati Arulepp ja Anti Perkson nomineeriti Euroopa Patendiameti teatel Euroopa Aasta Leiutaja innovatsiooniauhinnale. Töö, mis konkursil silma jäi, võiks aidata fossiilkütustelt puhtale energiale üle minna.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.