Viinatootjad petavad riiki

Majandusministeeriumi statistilistele andmetele toetuvast Eesti alkoholituru analüüsist selgub, et AS Onistar müüs kolmandas kvartalis 17 000 dekaliitrit kanget alkoholi, ostes samal ajal piiritusetehastest ainult 5000 dekaliitrit piiritust. Arvutuste kohaselt kulub aga 17 000 dekaliitri 40protsendilise alkoholi valmistamiseks 6800 dekaliitrit piiritust.

AS Heliis realiseeris kolmandas kvartalis 17 600 dekaliitrit kanget alkoholi, ostes samal ajal ainult 5400 dekaliitrit piiritust. Arvutuste järgi oleks sellise koguse alkoholi tootmiseks kulunud 7000 dekaliitrit piiritust.

Onistari juhatuse esimees Viljar Praks ütles, et erinevused piirituse ostmise ja valmistoodangu müügi vahel on tekkinud sellest, et tehas toodab kogu aeg ka midagi lattu. «Meile pole salapiiritust müüa pakutud,» kinnitas Praks.

Samas eelmises kvartalis ostis Onistar piiritusetehaste käest vaid 3900 dekaliitrit piiritust, müües samal ajal 16 200 dekaliitrit kanget alkoholi. Sellise koguse müümiseks vajas ettevõte 6400 dekaliitrit piiritust.

Samas ütles Praks, et Onistar pole ostnud korraga suurt piiritusekogust tagavaraks. «Piiritus on kallis ja raha pole mõtet kinni külmutada,» väitis ta. «Tooraine töödeldakse praktiliselt kohe ümber.»

Ka ASi Heliis tegevdirektor Kalle Kütt kinnitas, et tehas pole ostnud aasta alguses või veel varem suuri piiritusekoguseid tagavaraks. Küti sõnul hoiab tehas pidevalt reservis 400--500 dekaliitrit piiritust.

Heliisi esitatud andmetes majandusministeeriumile oli vahe eelmisel kuul kasutatud ja tootmiseks vaja läinud piiritusekoguse vahel oli koguni 1600 dekaliitrit.

Teistkordsel jutuajamisel väitis Kütt, et kolmanda kvartali alguseks olid tehasel laos suured piiritusevarud. «Salapiiritust pole meile küll müüa pakutud,» kinnitas ta.

ASi Liviko turustusdirektor Peeter Pallo ütles, et ta ei soovi kommenteerida konkurentide võimalikku salapiirituse kasutamist. «Salaviina aeg on möödas, nüüd pakutakse jälle salapiiritust,» lausus ta vaid.

Pallo hinnangul moodustab salaviin praegu turul 15--20% müüdud kogustest. Piirkonniti on salaviina osatähtsus erinev, Lõuna-Eestis ja Virumaal hinnanguliselt pool kogu müügist, lisas Pallo.

Majandusministeeriumi litsentsitalituse peaspetsialist Eevi Mäe ütles, et ilmselt on erinevused Heliisi ja Onistari esitatud andmetes tekkinud seepärast, et firmadel on olnud varusid varasematest aegadest. «Ei usu, et salapiirituse kasutajad end nii lollilt laseksid vahele võtta,» lausus ta.

Majandusministeeriumi arvutuste kohaselt moodustas salaviina osakaal Eesti turul 23 protsenti, mis on sama palju kui kaks aastat tagasi enne alkoholiaktsiisi tõstmist.