ELi tööturg vajab struktuurimuutusi

Euroopa Liidus on tööta enam kui 18 miljonit inimest. Bloki tööpuudus ületab kaks korda USA ja kolm korda Jaapani tööpuudusnäitaja.

Hõiveprobleemi aitab mõnevõrra leevendada majanduskonjunktuuri tõus, kuid valdav osa Euroopa tööpuudusest on strukturaalse, mitte tsüklilise iseloomuga.

Rahvusvahelise valuutafondi hinnangul ulatub Euroopa Liidu strukturaalne tööpuudus 9 protsendini. Põhjuseks on ranged töökaitseseadused, mis teevad töötajate vallandamise ning siit ka palkamise kulukaks, kõrged miinimumpalgad ja tööjõule kehtestatud maksud. Kõik need tegurid vähendavad firmade huvi uut tööjõudu palgata. Samal ajal ei motiveeri praegune abiraha süsteem töötuid tööd otsima.

Võrdluseks on USA strukturaalse tööpuuduse näitaja 5--6 protsenti. Suuri edusamme on teinud Suurbritannia, kus viimase kümne aasta tööturureformid on strukturaalset tööpuudust alandanud 9 protsendilt 6 protsendile ning tegelik tööpuudus on langenud 5,2 protsendile.

Euroopa komisjoni sõnul peab Euroopa kasutama praegust majanduskonjunktuuri tõusu strukturaalsete reformide elluviimiseks. Komisjon soovib tippkohtumisel seada tööturu liberaliseerimiseks «konkreetsed ja mõõdetavad» eesmärgid, mis viiksid bloki tööpuuduse praeguselt 11 protsendilt viie aastaga 7 protsendile.

Tööealise elanikkonna hõiveprotsent peaks tõusma 60 protsendilt 70 protsendile, kavas on ümber pöörata tööjõumaksude senine tõusutrend (1980. aasta 35 protsendilt on tööjõumaksud 1995. aastaks kasvanud 42 protsendile), töökoolitust peaks senise 10 protsendi asemel saama ligi 25 protsenti bloki töötutest.

Komisjon on eeskuju võtnud Maastrichti lepingust, kus Euroopa rahaliidu tingimuste täitmiseks püüti ära kasutada liikmesriikide vastastikust survet. Nii nagu peaaegu kõik liidu liikmed on jõudnud lähedale 3protsendilise eelarvepuudujäägi tingimuse täitmisele, tahaks komisjon tulemusi näha ka tööpuuduse vähendamise osas.

Kokkulepe, kus iga liikmesriik võtaks enesele konkreetsed kohustused, mille täitmist bloki teised riigid regulaarselt kontrollivad, lisaks konkreetsust ka juunis alla kirjutatud Amsterdami lepingu tööhõive peatükile. FT-TE