Saetöösturid ja metsaamet jõudsid Paides kokkuleppele, et uut metsa müügi korda tuleb muuta ettevõtjasõbralikumaks. Uue aasta hakul tehakse valitsusele müügikorra muudatuse ettepanekud.

«Üritame saavutada, et ostja ja müüja oleksid võrdsed lepingupartnerid,» lausus Imavere saeveski juhataja Margus Kohava. Kõrge alghind ja segased müügitingimused, kommenteeris Kohava põhjuseid, miks enamik saeveskeid ei osalenud äsja lõppenud Suure-Jaani metsalaadal, kus jäi müümata kolmandik palgist.

Saetöösturite sõnul on 23. septembril valitsuse kinnitatud metsa müügi korra valupunkt see, et riik müüjana on ilma kohustusteta.

«Teadvustasime vajadust teha metsa müügi korras parandusi,» ütles metsaameti infokeskuse juhataja asetäitja Aigar Kallas pärast kohtumist ettevõtjatega. «Praegu on tõstetud hind rumalalt kõrgele,» nõustus ta.

Kallase väitel müüs riik valdava osa palgist Eestis tööstust omavatele ettevõtetele, müümata jäi kõrge hinna tõttu suur osa paberipuud. Saetöösturite kinnitusel ostsid umbes kolmveerand palgist töötlevad suuremad saeveskid Suure-Jaanis tühised kogused ja vastuseta on küsimus, kes palgi siiski ostis. «Seda ei tohi me avaldada,» vastas Kallas. ÄP

Eesti suuremad pangad ennustavad novembris laenuportfelli kasvu pidurdumist ning hoiuste aeglast kasvu.

Hansapanga analüüsi osakonna juhataja Margus Kisel ütles, et arvestades hoiuse- ning laenuintressimäära tõusu, peaks hoiuste maht kasvama edaspidi laenuportfellist kiiremini. «Samas olen hoiuste jätkuva kasvu suhtes veidi skeptiline,» sõnas ta.

Kiseli sõnul on Hansapank pidevalt jälginud, et laenuporftelli maht ei ületaks hoiuste mahtu.

Hoiuste maht üldiselt kasvab laenude mahust kiiremini, ütles Kisel. Eestis on seda tema hinnangul siiski raske saavutada, sest laenu soovitakse endiselt palju. «Majandus kasvab, kuid säästuvõime on madal,» selgitas ta.

Hoiupanga avalike suhete asejuhataja Erki Peegel ütles ütles, et loodetavasti hoiuste maht ning kodumaine säästmine edaspidi kasvab. Samas on raske öelda, kui palju maht kasvab, sest avaldatud on erinevaid makromajanduslikke prognoose, nentis ta.

Hoiuste maht kasvas oktoobris Eesti pankades 4,3 protsenti ning laenuportfelli maht 4,7 protsenti. BNS

Valitsus, tööandjad ja ametiühingute keskliidud kirjutavad reedel alla kokkuleppele, millega miinimumpalk tõuseb praeguselt 845 kroonilt 1100 kroonile.

Uus miinimumpalk hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuaril. Samal kuupäeval hakkab kehtima ka uus tunnipalga alammäär 6,5 krooni, ütles valitsuse pressiesindaja eile. BNS

Toiduainetetööstuse kontserni ETFC Grupp üheksa kuu konsolideerimata käive oli kaks miljardit krooni, kontserni ettevõtted eksportisid samal ajavahemikul 351 miljoni krooni eest kaupu.

Selle aasta üheksa kuu jooksul on ETFC Grupi käive võrreldes möödunud aasta sama perioodiga kasvanud 2,11 korda, gruppi kuuluvate baasettevõtete kasv oli 39%, teatas ETFC Grupp.

Suurima kasvu on läbi teinud Tallinna Piimatööstuse AS, mille konsolideerimata käive kasvas võrreldes möödunud aasta üheksa kuuga 92%. BNS

1999. aastal hakkab riik põllumeestele tagasi maksma maaharimisel kulutatud diislikütuse eest tasutud aktsiisi, otsustas eile riigikogu.

Vedelkütuse erimärgistamise seadusesse tehtud muudatuse kohaselt makstakse maaomanikele- või kasutajatele tagasi aktsiis kütuselt, mille nad on kasutanud põllumajanduskultuuride kasvatamisega seotud töödel.

Aktsiisi tagasimaksmise korra kehtestab valitsus.

Praegu kompenseeritakse kütuseaktsiis otsetoetustena, mille aluseks on haritava maa hulk. See kord kehtib ka veel järgmisel aastal. BNS