Artikkel
    • Uudised
    • 11. detsember 1997 kell 22:00
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Lõuna-Korea kriis ei taltu

    Korea valuuta won on kolm päeva järjest kukkunud päeva limiidiks seatud 10% võrra, langedes eile dollari suhtes rekordiliselt madala 1719,8 woni tasemele.
    Tõuke languseks andis teade, et riigi lühiajaliste võlgnevuste kogusumma on esialgu arvatust kaks korda suurem ning ületab 100 miljardit dollarit.
    Aasta lõpuni vajab Korea välisvõla teenindamiseks 20 miljardit dollarit. Riigi valuutareservide suuruseks on 23,9 miljardit dollarit, millest aga 17,9 miljardile on juurdepääs blokeeritud, sest raha on välispankade kontodel.
    Korea valitsuse eilne otsus tuua aktsiaturgude avamine neli päeva ettepoole kõneleb olukorra tõsidusest. Turul puudus aga igasugune ostuhuvi, ehkki valitsus tõstis välisosaluse ülempiiri ettevõtetes seniselt 26 protsendilt 50 protsendile. Aktsiaturg kukkus päeva lõpuks ligi 6 protsenti.
    Korea valuutaga seotud suur risk on turult peletanud ka kõige riskialtimad investorid.
    Korea puuduste kõrval kostab kriitikat ka läinud nädalal kinnitatud IMFi abiprogrammi aadressil, sest see üritab investorite usaldust taastada majandustegevust pärssivate abinõudega.
    Viimase 12 kuuga on won dollari suhtes odavnenud ligi 80%, millest on oodata kaupade järsku kallinemist. Samas kirjutab IMF Koreale lubatud inflatsiooniks ette vaid 5,2% praeguse 4,2% asemel. Tingimuse täitmine nõuab Korealt ülikarmi rahapoliitikat, mille esimeseks märgiks oli lühiajaliste intresside hüppeline tõus vahetult pärast kokkuleppe allkirjastamist. Lisaks nõuab IMF veel ka eelarvekulude piiramist, mis kokkuvõttes peaks Korea majanduskasvu 1997. aasta 6 protsendilt alandama tuleval aastal 2,5 protsendile.
    Korea puhul ei ole tegemist IMFi abi taotlevate riikide traditsiooniliste probleemidega, nagu kõrge inflatsioon või pillav eelarvepoliitika, vaid hädad tulenevad majanduse suurest võlakoormast. Seetõttu võib kasvutempo järsk pidurdumine olukorda veelgi halvendada. Suure laenutasemega majanduses on kõrged intressid ohtlikud, mistõttu ennustatakse raskustes pankade ja ettevõtete olukorra halvenemist ning pankrotilainet.
    Eile Briti majanduslehes The Financial Times ilmunud pikem käsitlus IMFi kasvavast mõjust maailma majanduses kritiseerib fondi seisukohtade pimesi usaldamist. Seni on peetud igati normaalseks, et IMFi abiprogrammide olulisemad detailid jäävad konfidentsiaalseks, ehkki neist sõltub miljonite inimeste heaolu.
    Ajaleht juhib tähelepanu, et viimase kolme kuuga on fond laenudena välja jaganud enam kui 100 miljardit dollarit maksumaksjate raha. 1000 Washingtoni spetsialisti dikteerib majandustingimusi 75 arenevale riigile, kus elab kokku 1,4 miljardit inimest. See on 57% kogu arenevate riikide elanikkonnast, välja arvatud Hiina ja India.
    Nii tuleb iga riigi kohta umbes seitse majandusspetsialisti. Korea puhul lisandus veel ka abipaketi valmimise kiirus, mis ei võimaldanud riigi probleemidesse süveneda. FT-REUTER-ÄP
  • Hetkel kuum
Eelmise aasta küberprohmakad: lekkisid nii Smartpost kui ka pangad Libaarved viisid firmadest kümneid tuhandeid eurosid
Läbirääkimiste 11. tund: Eesti nõuab Vene kütustele madalamat hinnalage
Investorite TOP 1000: ikaldus börsil andis väikeinvestoritele hoogu juurde Parimate sekka lennutas vaid 150 000 eurot
Raadiosaated
Jüri Mõis: pärast sõja lõppu on oodata tohutut majandusbuumi
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Ettevõtja Jüri Mõisa vaade majanduse taastumisele on optimistlik. Sõda venib küll pikale, kuid ükskord saab see läbi ja sellele järgneb majanduse tugev kasv, rääkis ta hommikuprogrammis.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
Tallink pea kahekordistas jaanuaris reisijate arvu
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
AS Tallink Grupp vedas 2023. aasta jaanuaris 338 194 reisijat, mida on 86% võrra enam võrreldes eelmise aasta jaanuariga.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Ministeerium värbas Ragn-Sellsi arendusjuhi asekantsleriks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) uueks transpordi asekantsleriks kinnitati Sander Salmu, kes alustab ametis 13. märtsil.
Kõik juhtimise artiklid
Jätkusuutlikuma tuleviku nimel - Jaguar Land Rover
Kõik kategooria artiklid
Ukraina
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Kõik Ukraina artiklid
TRINITI õigusblogi
Kõik kategooria artiklid
Suur lugu
Avaliku sektori silmakirjalik saladus: riigiasutused skeemitavad arvetega
Hambaarstide palgad logisevad: maksuamet võitleb ümbrikupalga ja OÜtajatega Tabel: 50 alla 1000eurose palgaga hambaravikliinikut
Kaaperdatud äri: Wendre omanik nõuab endiselt juhtkonnalt kolme miljonit eurot
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Eestis elavad Euroopa suuruselt teised alkoholitarbijad
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Eurostati andmeil kulutasid Euroopa Liidus alkoholile kõige rohkem lätlased ja nende järel kohe eestlased.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid

Dividendide TOPDividendide TOP

Suurima omanikutulu teenijad

Suur dividenditüli ajas eduka metalliäri omanikud kohtusse
1
Mikheil Lomtadze8 111 522
2
Väino Kaldoja6 000 000
3
Alar Tamming3 993 300
Vaata kogu nimekirja

Olulisemad uudised

Raadiosaated
Pakendite kogumine küll hoogustub, kuid konteinereid pole piisavalt
Kuigi pakendite kogumine on paari aastaga kahekordistunud, on avalike pakendite kogumise võrgus konteinereid liiga vähe, ütles Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann Äripäeva raadios.
Kuigi pakendite kogumine on paari aastaga kahekordistunud, on avalike pakendite kogumise võrgus konteinereid liiga vähe, ütles Eesti Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann Äripäeva raadios.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
HKScani uus personalijuht: tootmisvaldkond kõnetab mind
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.
"Delovõje ljudi" saatekülaliseks on suurima toidutootja HKScani Rakvere lihatööstuse uus personalijuht Ksenia Sheveleva, kes on kogenud personalijuht ja saab hakkama ka pea tuhandepealise ettevõttega.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.