Lõuna-Korea kriis ei taltu

Korea valuuta won on kolm päeva järjest kukkunud päeva limiidiks seatud 10% võrra, langedes eile dollari suhtes rekordiliselt madala 1719,8 woni tasemele.

Tõuke languseks andis teade, et riigi lühiajaliste võlgnevuste kogusumma on esialgu arvatust kaks korda suurem ning ületab 100 miljardit dollarit.

Aasta lõpuni vajab Korea välisvõla teenindamiseks 20 miljardit dollarit. Riigi valuutareservide suuruseks on 23,9 miljardit dollarit, millest aga 17,9 miljardile on juurdepääs blokeeritud, sest raha on välispankade kontodel.

Korea valitsuse eilne otsus tuua aktsiaturgude avamine neli päeva ettepoole kõneleb olukorra tõsidusest. Turul puudus aga igasugune ostuhuvi, ehkki valitsus tõstis välisosaluse ülempiiri ettevõtetes seniselt 26 protsendilt 50 protsendile. Aktsiaturg kukkus päeva lõpuks ligi 6 protsenti.

Korea valuutaga seotud suur risk on turult peletanud ka kõige riskialtimad investorid.

Korea puuduste kõrval kostab kriitikat ka läinud nädalal kinnitatud IMFi abiprogrammi aadressil, sest see üritab investorite usaldust taastada majandustegevust pärssivate abinõudega.

Viimase 12 kuuga on won dollari suhtes odavnenud ligi 80%, millest on oodata kaupade järsku kallinemist. Samas kirjutab IMF Koreale lubatud inflatsiooniks ette vaid 5,2% praeguse 4,2% asemel. Tingimuse täitmine nõuab Korealt ülikarmi rahapoliitikat, mille esimeseks märgiks oli lühiajaliste intresside hüppeline tõus vahetult pärast kokkuleppe allkirjastamist. Lisaks nõuab IMF veel ka eelarvekulude piiramist, mis kokkuvõttes peaks Korea majanduskasvu 1997. aasta 6 protsendilt alandama tuleval aastal 2,5 protsendile.

Korea puhul ei ole tegemist IMFi abi taotlevate riikide traditsiooniliste probleemidega, nagu kõrge inflatsioon või pillav eelarvepoliitika, vaid hädad tulenevad majanduse suurest võlakoormast. Seetõttu võib kasvutempo järsk pidurdumine olukorda veelgi halvendada. Suure laenutasemega majanduses on kõrged intressid ohtlikud, mistõttu ennustatakse raskustes pankade ja ettevõtete olukorra halvenemist ning pankrotilainet.

Eile Briti majanduslehes The Financial Times ilmunud pikem käsitlus IMFi kasvavast mõjust maailma majanduses kritiseerib fondi seisukohtade pimesi usaldamist. Seni on peetud igati normaalseks, et IMFi abiprogrammide olulisemad detailid jäävad konfidentsiaalseks, ehkki neist sõltub miljonite inimeste heaolu.

Ajaleht juhib tähelepanu, et viimase kolme kuuga on fond laenudena välja jaganud enam kui 100 miljardit dollarit maksumaksjate raha. 1000 Washingtoni spetsialisti dikteerib majandustingimusi 75 arenevale riigile, kus elab kokku 1,4 miljardit inimest. See on 57% kogu arenevate riikide elanikkonnast, välja arvatud Hiina ja India.

Nii tuleb iga riigi kohta umbes seitse majandusspetsialisti. Korea puhul lisandus veel ka abipaketi valmimise kiirus, mis ei võimaldanud riigi probleemidesse süveneda. FT-REUTER-ÄP