16 detsember 1997

Rehvitaastajad rabavad tööd

Valgamaal Hummulis sai ASi Vallai autorehvide taastamise tehas valmis juba 5 aastat tagasi, mil pandi üles Soomes pankrotistunud tehase seadmed. Praegu taastatakse aastas 50 000 sõiduauto- ja 1000 veoautorehvi.

«Oleme siia investeerinud ligi 10 mln krooni,» märgib ASi Vallai juhataja Dimitri Voitk. Nõudlus talverehvide järele on nii suur, et tehas töötab kolmes vahetuses.

«Tegime küll suvel päris suure koguse talverehve valmis, kuid meie varud lõppesid juba 15. novembril,» räägib Voitk. Viiendiku rehvidest 30 töötajaga tehas ekspordib. Kuna tehas asub paarikümne kilomeetri kaugusel Läti piirist, siis käib Hummulis rehve taastamas päris palju lätlasi.

Pärnu lähedal Paikusel alustas AS Master sõiduautode rehvide taastamist neli aastat tagasi. Tänavune aastatoodang ületab 60 000 rehvi.

«Lätis ja Leedus pole meile suuruselt ja toodangumahult vastast ning Soomes oleksime suuruselt kolmandad,» väidab ASi Master juhataja ja üks põhiomanik Tiit Rämmel. Tema sõnul müüb AS Master 95% rehvidest Eestis.

Turu-uuringute järgi on aastane rehvivajadus Eestis vähemalt 250 000 tükki. Järelikult katavad kaks rehvitaastustehast 40% kohaliku turu vajadustest. Mõlema firmad prognoosivad talvemustriga rehvidele suurt nõudlust ka järgmisel aastal.

Master toob vanad taastamiseks sobivad rehvid sisse vaid välismaalt, sest Eestis sõidetakse muster liiga siledaks. Vallai võtab vastu ka siin sõitnud ja taastamiseks sobivaid rehve.

Taastatud rehv on päris uuest keskeltläbi poole odavam. Eriti populaarsed on uuendatud protektoriga rehvid just talvel, mil sõidetakse aeglasemalt ja vähem.

Kahjuks ostavad Eestis vanu rehve taastamiseks kokku vaid üksikud kummifirmad. Reguleerimata on ka kasutuskõlbmatute rehvide utiliseerimine.

«Pole õige, et prügimägesid koormatakse vanade rehvidega, need tuleks purustada ja põletada, aga selleks vajalike eelduste loomisega peaks tegelema keskkonnaministeerium,» märgib Voitk.

«Eestis pole rehvide utiliseerimiskulusid aktsiisina rehvide müügihinnale lisatud ja kulunud rehvid visatakse lihtsalt metsa,» nendib jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells Eesti Tartu osakonna juht Raivo Markov.

Tema sõnul võiks sõiduauto rehvi utiliseerimiskulu olla kuni 15 krooni ja veoauto rehv tükeldataks ja põletataks 80 krooni eest.

Markovi sõnutsi tuleks luua varumispunktid, kuhu saaks tarbetu kummikobaka tuua ja rehvi müügiaktsiisist saadud raha eest selle keskkonnaohutult põletada.

Hetkel kuum