Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rehvitaastajad rabavad tööd

    Valgamaal Hummulis sai ASi Vallai autorehvide taastamise tehas valmis juba 5 aastat tagasi, mil pandi üles Soomes pankrotistunud tehase seadmed. Praegu taastatakse aastas 50 000 sõiduauto- ja 1000 veoautorehvi.
    «Oleme siia investeerinud ligi 10 mln krooni,» märgib ASi Vallai juhataja Dimitri Voitk. Nõudlus talverehvide järele on nii suur, et tehas töötab kolmes vahetuses.
    «Tegime küll suvel päris suure koguse talverehve valmis, kuid meie varud lõppesid juba 15. novembril,» räägib Voitk. Viiendiku rehvidest 30 töötajaga tehas ekspordib. Kuna tehas asub paarikümne kilomeetri kaugusel Läti piirist, siis käib Hummulis rehve taastamas päris palju lätlasi.
    Pärnu lähedal Paikusel alustas AS Master sõiduautode rehvide taastamist neli aastat tagasi. Tänavune aastatoodang ületab 60 000 rehvi.
    «Lätis ja Leedus pole meile suuruselt ja toodangumahult vastast ning Soomes oleksime suuruselt kolmandad,» väidab ASi Master juhataja ja üks põhiomanik Tiit Rämmel. Tema sõnul müüb AS Master 95% rehvidest Eestis.
    Turu-uuringute järgi on aastane rehvivajadus Eestis vähemalt 250 000 tükki. Järelikult katavad kaks rehvitaastustehast 40% kohaliku turu vajadustest. Mõlema firmad prognoosivad talvemustriga rehvidele suurt nõudlust ka järgmisel aastal.
    Master toob vanad taastamiseks sobivad rehvid sisse vaid välismaalt, sest Eestis sõidetakse muster liiga siledaks. Vallai võtab vastu ka siin sõitnud ja taastamiseks sobivaid rehve.
    Taastatud rehv on päris uuest keskeltläbi poole odavam. Eriti populaarsed on uuendatud protektoriga rehvid just talvel, mil sõidetakse aeglasemalt ja vähem.
    Kahjuks ostavad Eestis vanu rehve taastamiseks kokku vaid üksikud kummifirmad. Reguleerimata on ka kasutuskõlbmatute rehvide utiliseerimine.
    «Pole õige, et prügimägesid koormatakse vanade rehvidega, need tuleks purustada ja põletada, aga selleks vajalike eelduste loomisega peaks tegelema keskkonnaministeerium,» märgib Voitk.
    «Eestis pole rehvide utiliseerimiskulusid aktsiisina rehvide müügihinnale lisatud ja kulunud rehvid visatakse lihtsalt metsa,» nendib jäätmekäitlusfirma Ragn-Sells Eesti Tartu osakonna juht Raivo Markov.
    Tema sõnul võiks sõiduauto rehvi utiliseerimiskulu olla kuni 15 krooni ja veoauto rehv tükeldataks ja põletataks 80 krooni eest.
    Markovi sõnutsi tuleks luua varumispunktid, kuhu saaks tarbetu kummikobaka tuua ja rehvi müügiaktsiisist saadud raha eest selle keskkonnaohutult põletada.
  • Hetkel kuum
Nii nad plärtsatasidki kivi keset börsi
Tallinna börsi lainetama löönud Tallinki aktsiate ülevõtupakkumise hind võibki soodne olla – aga mitte Tallinki, vaid hoopis Infortari aktsionäridele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börsi lainetama löönud Tallinki aktsiate ülevõtupakkumise hind võibki soodne olla – aga mitte Tallinki, vaid hoopis Infortari aktsionäridele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülevõtmispakkumise tuules kaubeldi Tallinkiga üle poole miljoni euro eest
Nagu eilegi, sai Tallinkile osaks Balti börside suurim käive, laevafirma aktsiatega kaubeldi 662 000 euro eest, mille põhjuseks võib pidada Infortari esmaspäevast teadet, et ta teeb vabatahtliku ülevõtmispakkumise kõigile Tallink Grupi aktsionäridele kõigi Tallinki aktsiate kohta. Aktsia odavnes -0,85%.
Nagu eilegi, sai Tallinkile osaks Balti börside suurim käive, laevafirma aktsiatega kaubeldi 662 000 euro eest, mille põhjuseks võib pidada Infortari esmaspäevast teadet, et ta teeb vabatahtliku ülevõtmispakkumise kõigile Tallink Grupi aktsionäridele kõigi Tallinki aktsiate kohta. Aktsia odavnes -0,85%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Väikeettevõtjate esindaja loodab kliimaministeeriumile
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
“Vaadates kliimaseaduse eelnõu olen väga murelik, kuna see suurendab halduskoormust,” rääkis väikeettevõtteid koondava EVEA president Ille Nakurt-Murumaa hommikuprogrammi intervjuus.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Pannkoogimeistrid uuendavad kasvuretsepti: tuleb Eestist väljas ise äri püsti panna
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Kookeri minipannkookidega tuntust kogunud Mesti omanikud tunnistasid Äripäeva raadios, et olid frantsiisi avamisele väljaspool Eestit juba päris lähedal, kuid aeg polnud küps. Enne tuleb ka ise üks koht välismaal avada.
Konkurentsiameti juht räägib ebapopulaarsete otsuste langetamisest ja inimeste pahameelest
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Pärnu juhtimiskonverentsil rääkis konkurentsiameti juht Evelin Pärn-Lee sellest, kuidas langetada ebapopulaarseid otsuseid ja millega seejuures arvestada tuleb.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Aasta lõpuks sõidavad pealinna tänavatel vesinikutaksod
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Vesinikutehnoloogiaettevõte PowerUp Energy juhi Ivar Kruusenbergi sõnul jõuavad novembris Tallinna tänavatele esimesed vesinikutaksod.
Raadiohommikus: mis on Tallinki ülevõtmispakkumise eesmärk?
Teisipäeva raadio hommikuprogrammis on fookuses Tallinki aktsionäridele tehtav ülevõtmispakkumine.
Teisipäeva raadio hommikuprogrammis on fookuses Tallinki aktsionäridele tehtav ülevõtmispakkumine.
Põlevkivi kaevandati aastaga 5 protsenti vähem
Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis eelmisel aastal kadusid arvestamata 10,2 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 5 protsenti väiksem kui tunamullu.
Maa-ameti andmetel kaevandati Eestis eelmisel aastal kadusid arvestamata 10,2 miljonit tonni põlevkivi, kaevandatud kogus oli 5 protsenti väiksem kui tunamullu.