1992. aastal andis vabariigi valitsus oma korraldusega loa väljastada erandkorras ehitusluba Sheratoni hotelli rajamiseks ja 1993. aastal kaevati valmis vundamendiauk. Valitsuse korraldust Riigi Teatajas ei avaldatud.
Anonüümseks jääda soovinud krundi õigusjärgne omanik esitas 1994. aastal linnavalitsusse järelepärimise, miks talle maad ei tagastata. Vastust oma küsimusele omanik ei saanud.1995. aastal sai omanik juhuslikult teada, et maad ei tagastata ja see kompenseeritakse talle erastamisväärtpaberites (EVP). Tagastamata jätmise põhjusi korraldus ei sisaldanud. Omanikud ei nõustunud kompensatsiooniga EVPdes ja kaebasid asja 1995. aastal kohtusse.
«Linn ei pöördunud kordagi minu poole, et kompromissi leida,» ütles maaomanik. Tallinna linnal endal oli kaheksaprotsendiline osalus ASis Amerest Hotels, mis Sheratoni hotelli ehitada kavatses. «Nüüd on krunt rikutud, majad lammutatud ja keset linna on auk, millega pole midagi peale hakata,» lisas omanik.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Õigusjärgse omaniku ja linnavalitsuse kohtuasi käis juba korra läbi esimese astme kohtust, ringkonnakohtust ning ka riigikohtust.
Pärast ringkonna- ja riigikohut tuli maaküsimus arutusele Tallinna halduskohtus. Halduskohus võinuks otsuse teha juba varem, kuid linnavalitsuse esindaja ei ilmunud viiel korral kohtusse, ütles omanik. «Eelviimasel kohtuistungil nõudsin oma esindaja kaudu, et kohus rakendaks teise poole järjekordsel kohtusse ilmumata jätmisel sanktsioone,» ütles omanik.
Suvel väljastas Tallinna linnaplaneerimisamet kirja, kus väitis, et vaidlusalusele objektile pole ehitusluba antud. «Suur oli minu üllatus, kui kuulsin, et linnaplaneerimisamet on suvise kirja tühistanud. Kohtuistungi päeval esitas linnaplaneerimisamet kohtule õiendi, kus öeldakse, et ehitusluba hotelli ehitamiseks on väljastatud. Nüüd pean jälle oma esindajatega arutama, kuidas seda seaduse nõuetele mitte vastavat ehitusluba vaidlustama hakata,» ütles omanik.