• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,76%39 681,75
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,68
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,11%6 198,01
  • DOW 300,91%44 494,94
  • Nasdaq −0,82%20 202,89
  • FTSE 1000,28%8 785,33
  • Nikkei 225−0,76%39 681,75
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,68
  • 06.01.98, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Varik soovib eksporditolle

Variku sõnul pakkus ta valitsuse istungil valitsusliikmetele tollide kehtestamise küsimusi arutades välja peale põllumajandussaaduste imporditollide ka töötlemata metsamaterjalile eksporditollide kehtestamise. «See on idee ja selle ideega võib edasi töötada,» teatas Varik. «Aga mul ei ole mingit plaani tolle homsest kehtestada,» lisas ta. Variku sõnul ei ole valitsus metsamaterjali eksporditollide kehtestamist veel arutanud.
Saepalgile on vaja toll peale panna, sest Soome ja Rootsi saeveskid ostavad praegu Eestist palki kokku, märkis ASi Woodex juhatuse esimees Priit Maran. «Selleks on vaja ainult valitsuse otsust,» tõdes ta. Maran tõi eeskujuks Läti, kus palgi eksporditollid kehtivad ja saematerjali eksport ületas kaks aastat tagasi Eesti ekspordi mitu korda.
Metsamaterjali ostul konkureerivast kolmest grupist -- eksportijad, suuremad saeveskid ja väiketootjad -- võidab tollide kehtestamisega üksnes suurtööstus, kes suudab maksta materjali eest kõrgemat ostuhinda.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Lätis on Priit Marani sõnul männi- ja kuusepalgi tihumeetri tollimaks 4 latti ehk umbes 100 krooni ja kasepalgil 10 latti ehk umbes 250 krooni tihumeetrilt.
«Tollid hakkavad enda vastu töötama, parim näide ongi Läti,» kommenteeris metsaameti ökonoomika- ja infokeskuse turustusjuht Erik Kosenkranius. Tema kinnitusel on lõunanaabrid tolle järk-järgult vähendanud ja tuleval aastal loobuvad üldse. «Nõukogudeaegsed saeveskid said säilitada oma ebaefektiivse tootmise,» kirjeldas Kosenkranius tollide mõju tööstusele.
«Suurem on tollidega kaasnev moraalne kahju,» lisas ASi MoDo Mets tegevdirektor Erki Unn.
Tollidest riigile laekuv raha võiks Variku hinnangul minna investeeringutena tagasi puidutööstusse, kas eksporditoetuse või investeeringute maksusoodustusena. Samas lisas ta, et see on poliitilise kokkuleppe küsimus. «Raha võib minna selle sektori toetuseks või minupärast kasvõi lastetoetuseks, kui nii kokku lepitakse,» nentis Varik.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 5 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele