Varik soovib eksporditolle

Variku sõnul pakkus ta valitsuse istungil valitsusliikmetele tollide kehtestamise küsimusi arutades välja peale põllumajandussaaduste imporditollide ka töötlemata metsamaterjalile eksporditollide kehtestamise. «See on idee ja selle ideega võib edasi töötada,» teatas Varik. «Aga mul ei ole mingit plaani tolle homsest kehtestada,» lisas ta. Variku sõnul ei ole valitsus metsamaterjali eksporditollide kehtestamist veel arutanud.

Saepalgile on vaja toll peale panna, sest Soome ja Rootsi saeveskid ostavad praegu Eestist palki kokku, märkis ASi Woodex juhatuse esimees Priit Maran. «Selleks on vaja ainult valitsuse otsust,» tõdes ta. Maran tõi eeskujuks Läti, kus palgi eksporditollid kehtivad ja saematerjali eksport ületas kaks aastat tagasi Eesti ekspordi mitu korda.

Metsamaterjali ostul konkureerivast kolmest grupist -- eksportijad, suuremad saeveskid ja väiketootjad -- võidab tollide kehtestamisega üksnes suurtööstus, kes suudab maksta materjali eest kõrgemat ostuhinda.

Lätis on Priit Marani sõnul männi- ja kuusepalgi tihumeetri tollimaks 4 latti ehk umbes 100 krooni ja kasepalgil 10 latti ehk umbes 250 krooni tihumeetrilt.

«Tollid hakkavad enda vastu töötama, parim näide ongi Läti,» kommenteeris metsaameti ökonoomika- ja infokeskuse turustusjuht Erik Kosenkranius. Tema kinnitusel on lõunanaabrid tolle järk-järgult vähendanud ja tuleval aastal loobuvad üldse. «Nõukogudeaegsed saeveskid said säilitada oma ebaefektiivse tootmise,» kirjeldas Kosenkranius tollide mõju tööstusele.

«Suurem on tollidega kaasnev moraalne kahju,» lisas ASi MoDo Mets tegevdirektor Erki Unn.

Tollidest riigile laekuv raha võiks Variku hinnangul minna investeeringutena tagasi puidutööstusse, kas eksporditoetuse või investeeringute maksusoodustusena. Samas lisas ta, et see on poliitilise kokkuleppe küsimus. «Raha võib minna selle sektori toetuseks või minupärast kasvõi lastetoetuseks, kui nii kokku lepitakse,» nentis Varik.