Esimese põlvkonna Ford Scorpiot toodeti aastatel 1985--1995 ja oma esimesel tootmisaastal pälvis ta ka Euroopa aasta auto tiitli. Kui selle perioodi autosid on Eestis arvukalt, siis 1995. aastal turule tulnud uus mudelipõlvkond, mis jahmatas tookord tänaseks tavaliseks saanud «punnsilmadega», pole enam nii edukas -- ilmselt on auto välimus eestlaste jaoks liiga radikaalne ja ka auto hind (alates 275 000 kroonist) kõrgevõitu.
Esialgu tootis Ford Scorpiot vaid viieukselise kerega, kulus viis aastat, enne kui 1990. aastal lisandus sedaan. Alles 1991/92 võeti tootmisse universaal. Scorpio mootorivalik ulatus 2-liitrisest kuni 2,9-liitriseni, oli nii bensiini- kui diiselmootoreid, toodeti nii manuaal- kui automaatkäigukastiga mudeleid. Mudelivalikus olid ja on ka neljarattaveoga modifikatsioonid.
Scorpio praegune mootorivalik algab 116hj 2-liitrise mootoriga ja lõpeb 207hj 2,9-liitrise V6-mootoriga.
Vanadel mudelitel kasutatud 2-liitrine karburaatormootor (105 hj) kipub suurele ja raskele (tühimass kuni 1,5 tonni) autole nõrgaks jääma ja pigem soovitaks midagi mootorivaliku keskosast.
Remondimehed toonitavad, et kõik Scorpiol kasutatavad V6-mootorid (2,4-, 2,8- ja 2,9-liitrised) on tundlikud küünalde suhtes ja ei käivitu hästi külma mootoriga, kui küünlad kehvad -- neid tasuks vahetada maksimaalselt 30 000 km läbimise järel. Kuuesilindrilisi mootoreid siunatakse ka liiga suure kütusekulu pärast.
Alates 1987. aastast toodetud 2-liitrise DOCH-mootoriga Scorpiol peab olema eriti ettevaatlik mootori ülekuumenemise suhtes.
Tagasillas tuleks kontrollida, et pooltelje laagrite kummikatted oleks terved. Katkised lasevad pori laagritesse ja siis päästab vaid laagrite vahetus.
Vanematel suure läbisõiduga Scorpiotel kohtab väsinud tagavedrusid, seda reedavad viltused tagarattad.
Scorpios on küllalt palju elektroonikat -- selle remont nõuab eritööriistu ja -seadmeid. Soovitatav on pöörduda spetsialistide poole, sest küllalt palju autosid on rikutud asjatundmatusest.
Üks häda, mis pole omane ainult Scorpiole -- Eesti teed lõhuvad tihti esisilla õõtshoovapukse.
väljalaskeaasta 1985--86 30 000--35 000 kr
väljalaskeaasta 1987--88 35 000--45 000 kr
väljalaskeaasta 1989--90 50 000--60 000 kr
Allikas: ÄP
Seotud lood
Kulla hind tõusis kolmandas kvartalis viimase kaheksa aasta kiireimas tempos, jõudes septembris ka värskete rekorditeni. Kas praeguses tõusutsüklis on kullal veel ruumi kallineda ja mis saab edasi järgnevatel aastatel?
Enimloetud
1
Portfelli tahtis osta Hans H. Luik
Hetkel kuum
Portfelli tahtis osta Hans H. Luik
Tagasi Äripäeva esilehele