Maapank kasumit ei prognoosi
Probleemlaenude mahu kohta nõukogu liikmed eriarvamustel
Alates 1990ndate algusest on Maapanga eelkäijad väljastanud kuni 25aastasteid laene põllumeestele, mis ei pruugi pangale tagasi laekuda. Maapanga nõukogu liikme, Baltic Fundi esindaja Heiti Hääle hinnangul on panga probleemsete laenude kogumaht 200 miljonit krooni. Hääle sõnul võib neist laenudest panka laekuda vaid umbes veerand.
«Põllumeestele antud laenudega on probleeme,» tunnistas ka Maapanga nõukogu teine liige, ASi Viru Rand juht Endel Pilder.
Enamik probleemlaene väljastati riigile kuuluvate fondide ja Itaalia ning USA välisfondide vahenditest.
«Asi pole siiski nii hull, sest nende laenude risk jaguneb panga ja laenu rahastanud fondide vahel pooleks,» nentis Maapanga nõukogu aseesimees Andre Küüsvek Euroopa rekonstruktsiooni- ja arengupangast.
Maapanga nõukogu esimees Malle Eenmaa kinnitas vastupidiselt teistele nõukogu liikmetele, et panga laenuportfell on kahe eelmise aasta jooksul rämpslaenudest puhastatud. Tema sõnul on igal aastal mõned 90ndate aastate alguses välja antud laenud kaetud panga riskifondist. «Need laenud olid viis kuni paarkümmend tuhat, mis ei kujuta suurt ohtu Maapangale,» märkis Eenmaa. Samas möönis ta, et probleeme võib tekkida laenudega, mis on väljastatud 1991--1992. aastal enne maaelu krediteerimise fondi seadust. Tema sõnul on selliste laenude kogumaht pangas 80--90 miljonit krooni.
Eelmise aasta lõpus vahetas Maapank oma 400 miljoni kroonise aktsiaportfelli Hansapanga võlakirjade vastu, makstes selle eest Hansapangale intresse vastavalt aktsiahindade muutusele. Tulenevalt probleemsetest laenudest ja eelmise aasta lõpul panga krahhi äärele vii-nud aktsiariskist Maapanga nõukogu pangale sel aastal kasumit ei prognoosi.
«Planeeritud normaalne tegevuskasum läheb provisjoneerimisele,» ütles nõukogu liige Toomas Hage. «Prognoos ei tule optimistlik,» märkis ka Malle Eenmaa. «Aga kasumisse jõutakse, kas see on nullilähedane või suurem, ei julge täna vastata,» lisas ta.
Juba sügisel pangale uue juhatuse esimehe valimise ajal tekkinud pinged Maapanga nõukogus võivad puhkeda taas kevadisel aktsionäride üldkoosolekul. Maapanga suuraktsionärid EBRD ja Baltic Fund toetasid sügisel juhatuse esimehe kohale Hoiupanga kogemusega Üllar Jaaksood, aga nõukogu valis Eenmaa juhtimisel Maapanka juhtima endise Järva maavanema Arvo Sarapuu.
Malle Eenmaa sõnul on omanike esindajate vaheline probleem püsti alates 1996. aasta maist, kui kutsuti tagasi kogu Virumaa kommertspanga juhatus. Kevadisel aktsionäridel koosolekul võib päevakorda tõusta panga juhatuse ja osa nõukogu liikmete vahetumine. Kui osa nõukogust sõdib risti vastu suuraktsionäride tahtele, ei saa seda ju rahuliku süda-mega pealt vaadata, kinnitas Heiti Hääl.
Seda, et juhatuse vabastamise küsimus kevadel üles ei kerki, ei julge täna lubada Küüsvek ega Eenmaa. «Meil on kaks kuud aega ja sel ajal toimuvad tööjõuturul muutused,» märkis Küüsvek, viidates Hansapanga ja Hoiupanga ühinemisega kaasnevale võimalikule tipptööjõu vabanemisele.
«Minu huvides on, et pangas oleks rahu,» tõdes Malle Eenmaa. «Loodan, et omani-kega on võimalik kompromiss saavutada,» lisas ta.
Maapanga bilansimahu kasvule seab piiri Eesti Panga kehtestatud 10protsendiline kapitali adekvaatsuse normatiiv, mille järgi peab bilansimahu kasvades ka panga omakapital kasvama. Maapanga omakapital on Eenmaa kinnitusel praegu 1,7 miljardi kroonise bilansimahu juures 175 miljonit krooni.
«Probleem on, kuidas ja kas üldse raha saab,» ütles Andre Küüsvek. Malle Eenmaa sõnul pank omakapitali suurendamisel kasumiga ei arvesta, pank tegeleb nii aktsiakapitali laiendamise kui allutatud laenu läbirääkimistega.
EBRD on nõus suurendama osalust pangas, kuid samas ei tohi teiste aktsionäride osalus väheneda, lausus Eenmaa.