Aktsiaostu tehingut finantseerinud Daiwa panga laen viibis, aktsiad tuli aga välja osta. Häda ajas Hoiupanga Töötajate ASi (HTAS) repotehingule rahaturufondiga. Hoiupanga aktsiate osakaal fondi investeerimisportfellis muutus lühikeseks ajaks riskantselt suureks -- ligi 50%.
Ametlikult garanteeris emissiooni Hansa Investments, tegelikuks emissiooni tagajaks oli tõenäoliselt aga HTAS, sest vastasel korral oleks poole aktsiatest pidanud välja ostma Hansa Investments. HTAS ei osanud ette näha, et peab poole välja ostma, tõenäoliselt arvestati umbes 10%ga.
Pangajuhtide ostmisplaan võis olla tingitud soovist saada kätte suur tükk pangast. Rahahimu ajas riskima, aga keegi ei osanud ette näha börsikriisi. Kui aktsiahind oleks tõusnud, oleks meeste risk ennast õigustanud. Börsikriis muutis tuluteenimise soovi päästmisoperatsiooniks.
Tinglikult võib eesmärki isegi üllaks pidada, kui asjal poleks sahkerdamise ja valetamise mekk man. Ei pea ju enam vett hoiupankurite väited, et pank pole kuidagiviisi seotud HTASi aktsiatehinguga. Kuna 150 miljonit krooni laenati rahaturufondist, on vale ka väide, et pank teenis emissiooniga 690 miljonit.
Pank oli hädas, ent panga päästmist klientide rahaga ei saa õigeks pidada. Võib möönda, et sedakorda on riskihetk möödas ja võlg koos repointressidega fondile tagasi makstud, kuid hoiupankurid on oma sahkerdamisvõimet näidanud. Klientide rahaga riskeeriti küll ainult kaks päeva, aga milline klient võib kindel olla, et mõne aja pärast tema rahaga jälle trikke ei tehta. Näiteks siis, kui kukub Daiwa laenu tagastamistähtaeg.
Pank on institutsioon, mis müüb usaldust, kindlustunnet ja stabiilsust. Hoiupank näitas, et ta ei ole seda.