Isamaaliit ei muuda kurssi
Lugenud eilset Äripäeva juhtkirja Isamaaliidu väidetavalt muutunud poliitikast, pean tunnistama, et olin sügavalt hämmeldunud. Äripäeva juhtkirjas kinnitatakse, et seni üks Eesti põhimõttekindlamaid erakondi Isamaaliit on enne valimisi muutnud kurssi ning võtnud omaks populistliku loosungi «sotsiaalsest turumajandusest».
Kahjuks pean lugupeetud ajakirjanikele tunnistama, et Isamaaliit on sotsiaalset turumajandust edendanud oma loomisest saadik, õigemini öeldes juba Isamaa valimisliidu päevilt, mil loosungiks oli samuti sotsiaalne turumajandus. Sellest poliitikast lähtusid ka 1992. aastast teostatud radikaalsed ja edukad majandusreformid, mis on toonud Eestile maailmas ühe edukama üleminekuriigi maine. Sotsiaalne turumajandus on Euroopa kristlik-demokraatlikke ja konservatiivseid erakondi ühendava Euroopa demokraatliku liidu (EDU) ametlik programmiline alus, olles omane nii Inglise konservatiividele, Rootsi moderaatidele kui Saksa kristlikele demokraatidele.
Probleem on paraku aga selles, et tänases Eestis on mõiste «sotsiaalne turumajandus» kaotanud oma esialgse tähenduse. Esiteks asus seda kuritarvitama Koonderakond ja Tiit Vähi, vastandades Koonderakonna «sotsiaalse turumajanduse» Isamaa majandusuuendusele. Nii alustaski «sotsiaalne turumajandus» oma eksirännakut Eesti parteimaastikul, jõudes oma kõrgpunkti Arvo Sirendi hiljutises suurejoonelises kirjutises sotsiaalsest turumajandusest, mida Sirendi mõistab vormilt sotsiaalse, sisult aga sotsialistlikuna.
Huvitaval kombel on samalaadsed arengud toimumas ka paljudes teistes Ida- ja Kesk-Euroopa maades, kus loosungist «sotsiaalne turumajandus» on saanud võitlusvahend sõjakäigus uuendusmeelsete jõudude vastu. See on viinud olukorrani, kus mõned konservatiivsed erakonnad on selguse huvides hakanud nimetatud mõistet oma programmidest välja arvama. See võib seista ees ka Isamaaliidul, kuid niisugusel juhul on tegemist leksikoloogilise, mitte sisulise probleemiga.
Isamaaliidu hoiakut see ei muuda. Me suutsime võimul olles tagada ennakkasvu haridussüsteemile ka makse alandades ning eelarve tasakaalu süsteemi luues.
Monopoolsete ettevõtete kontrollimatut hinnatõusu tuleb aga Eestis igati tõkestada -- loomulikult mitte administratiivmeetmetega, vaid monopole lammutades. Ausalt öeldes on mul hämmastav avastada, et Äripäev on selles küsimuses Isamaaliidust erineval arvamusel.
Hea on vähemalt tõdeda, et maksude vähendamise vajalikkuses oleme ühte meelt. Ning just seda peab Isamaaliit oluliseks vahendiks perede toetamisel, taotledes jätkuvalt tulumaksuvaba miinimumi sidumist laste arvuga.
Sotsialistlikuks ei saa sellist hoiakut ilmselt kuidagi lugeda, sotsiaalseks aga küll. Isamaaliit on veendunud, et eestlaste elatustaseme tõstmise eelduseks pole mitte maksude tõstmine, vaid Eesti majanduse areng tema elanike ettevõtlikkuse, tarkuse ja töökuse toel.
Ekspeaminister Mart Laar on riigikogu Isamaaliidu fraktsiooni liige. Tema kommentaar on vastulause eilse Äripäeva juhtkirjale «Isamaa puhastab platsi ettevõtjatest».