Mööblimaja hiilgus kustumas

Kallas põhjendab müüginumbrite jonnakat püsimist ja turuosa kaotust ägeneva konkurentsiga. «Kuulge, Tallinnas ja Harju maakonnas on 102 mööblikauplust, see on ju meeletu,» lausub ta.

Teine põhjus on tootjatega sõlmitud konsignatsioonilepingud, st et kauplus maksab raha iga kuu tegelikult müüdud kauba eest. See säästab kaupluse küll ettemaksust, kuid ei stimuleeri rohkem müüma.

Mööblimaja omanike vaheline konflikt väljus maja seinte vahelt kaks aastat tagasi, kui Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi ja Forekspanga arendusdirektor Jens Haug nõudsid Uno Kallase väljavahetamist. Vajalikke hääli nad tollal ettevõtte tuumikinvestori M-Investeerimisrühma omanike seast aga kokku ei saanud ja Kallase püsis ametis. Tuli jäi aga tuha alla hõõguma.

Eelmisel kevadel oli põhjust kritiseerida Mööblimaja käibe langust ja olematut kasumit. Uue jõuna lisandus oponentide leeri riigile kuulunud aktsiate avaliku müügiga Mööblimaja osanikuks saanud Viisnurk.

Kallas pareerib süüdistused pikaleveninud ja plaanitust kallimaks osutunud remondiga, mis on Mööblimaja tänaseks kohtuvaidluseni viinud Forekspanga osalusega ehitusfirmaga FB Ehitus.

Mööblitootjate konkurents on aga muutunud üha ägedamaks ja viinud Mööblimaja kahe aktsionäri kohtuteeni, kus Tarmeko vaidlustab Standardi kui mitme riigihanke võistupakkumise võitja. Viimane jälle avalikustab Tarmeko eelistamise Mööblimajas.

Juurdehindlus Tarmekole on kuni 2 protsenti, aga Standardile 15 ja Wermole kuni 20 protsenti, teatab Standardi turundusjuht Andres Kiil. «See on selge ühe tootja eelistamine,» on tema selgitus.

Viimase kolme kuu jooksul on Tarmeko osa Mööblimaja kogumüügis küündinud viiendikuni. Ei ole normaalne, kui Tarmeko toodab Standardiga võrreldavalt, aga müüb Mööblimajas neli korda rohkem, leiab Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi.