- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,69
- OMX Baltic−0,09%298,78
- OMX Riga0,13%893,11
- OMX Tallinn−0,28%2 052,17
- OMX Vilnius0,1%1 204,54
- S&P 5000,61%6 263,26
- DOW 300,49%44 458,3
- Nasdaq 0,94%20 611,34
- FTSE 1000,15%8 867,02
- Nikkei 2250,33%39 821,28
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%91,69
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mööblimaja hiilgus kustumas
Tallinna Mööblimaja ehitamine otsustati 1977. aastal läheneva Moskva olümpiamängude purjeregati eel. Eesmärk oli koondada Eesti edukate mööblimeistrite kätetöö ühe katuse alla. Kuna löökehitustele mõeldud raha kulus mujale, tuli tootjatel esinduspoe rajamine ise kinni maksta.
Tollal pidi iga tehasejuht mööblimaja direktori Uno Kallasega hästi läbi saama, sest tootjal kauplemisõigust ei olnud ja mööblitüki müümine käis valdavalt läbi Mööblimaja.
Suutmatust muutuda jagajast müüjaks ongi Mööblimaja alates selle esimesest päevast juhtivale Kallasele ette heidetud. Kui kümme aastat tagasi osteti Eestis kolmest mööblitükist kaks Mööblimajast, siis praegu on ASi Mööblimaja turuosa kaupmeeste liidu andmetel alla viiendiku.
Kallas põhjendab müüginumbrite jonnakat püsimist ja turuosa kaotust ägeneva konkurentsiga. «Kuulge, Tallinnas ja Harju maakonnas on 102 mööblikauplust, see on ju meeletu,» lausub ta.
Teine põhjus on tootjatega sõlmitud konsignatsioonilepingud, st et kauplus maksab raha iga kuu tegelikult müüdud kauba eest. See säästab kaupluse küll ettemaksust, kuid ei stimuleeri rohkem müüma.
Mööblimaja omanike vaheline konflikt väljus maja seinte vahelt kaks aastat tagasi, kui Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi ja Forekspanga arendusdirektor Jens Haug nõudsid Uno Kallase väljavahetamist. Vajalikke hääli nad tollal ettevõtte tuumikinvestori M-Investeerimisrühma omanike seast aga kokku ei saanud ja Kallase püsis ametis. Tuli jäi aga tuha alla hõõguma.
Eelmisel kevadel oli põhjust kritiseerida Mööblimaja käibe langust ja olematut kasumit. Uue jõuna lisandus oponentide leeri riigile kuulunud aktsiate avaliku müügiga Mööblimaja osanikuks saanud Viisnurk.
Kallas pareerib süüdistused pikaleveninud ja plaanitust kallimaks osutunud remondiga, mis on Mööblimaja tänaseks kohtuvaidluseni viinud Forekspanga osalusega ehitusfirmaga FB Ehitus.
Mööblitootjate konkurents on aga muutunud üha ägedamaks ja viinud Mööblimaja kahe aktsionäri kohtuteeni, kus Tarmeko vaidlustab Standardi kui mitme riigihanke võistupakkumise võitja. Viimane jälle avalikustab Tarmeko eelistamise Mööblimajas.
Juurdehindlus Tarmekole on kuni 2 protsenti, aga Standardile 15 ja Wermole kuni 20 protsenti, teatab Standardi turundusjuht Andres Kiil. «See on selge ühe tootja eelistamine,» on tema selgitus.
Viimase kolme kuu jooksul on Tarmeko osa Mööblimaja kogumüügis küündinud viiendikuni. Ei ole normaalne, kui Tarmeko toodab Standardiga võrreldavalt, aga müüb Mööblimajas neli korda rohkem, leiab Standardi juhatuse esimees Enn Veskimägi.
Hetkel kuum
«Kõigi firmade puhul on võrdne suhtumine,» kinnitab Kallas, kelle väitel on keskmine juurdehindlus Mööblimajas 12 kuni 14 protsenti ja protsent on seda väiksem, mida kallim on kaup. Kallas esitab Mööblimaja müügiandmed, mille järgi on keskmine hinnalisa Tarmekole 19, Wermole 22, Viisnurgale 25 ja Standardile 30 protsenti.
Võib-olla mõned asjad on odavamad, tunnistab Tarmeko juht Olev Nigul. Kui kaup seisab laos üle kuu, tuleb kas hind alla lasta või müümata kaup ära tuua, selgitab ta. «Oleme lasknud hinda alla, transport Tallinnast Tartu maksab ka,» tõdeb Nigul.
Tarmeko müügiedu selgitavad Kallas ja Nigul firma suure tootevalikuga. «Me ei saa lubada luksust, nagu Standard, ja teha ainult kontorit, sest turgu ei ole,» nendib Olev Nigul.
Börsiettevõte Viisnurk annab Mööblimajale karmi hinnangu aastaaruandes. 10 protsendi Mööblimaja aktsiate väärtuse on Viisnurk hinnanud 1,4 miljonilt 0,6 miljonile kroonile, mis teeb aktsia hinnaks 109 krooni. Võrdluseks -- ICI Trust soovib Mööblimaja aktsiat osta 160 krooniga, Hoiupank soovib müüa 300 krooniga.
See on mööblifirma tegelik väärtus, sest turuosa on vähenenud mitte protsentides, vaid kordades, selgitab Viisnurga juhatuse esimees Meelis Kukk.
Kallas väidab aga, et Viisnurk hindas omanike soovitusel aktsiad üles ja alla, reguleerimaks oma kasumit ja näitamaks, kuidas nende aktsia suhteliselt vähe langes.
Väidetavalt avastas Kukk Mööblimajas siiski midagi, mille ilmsiks tuleku vältimiseks olid Nigul ja Kallas valmis temaga Pärnus kohtuma.
Nigul kinnitab, et see oli tavaline kohtumine, sest üldkoosoleku eel on vaja kõigi suuremate aktsionäridega leida üksmeel kasumi jagamise osas.
Mööblimaja laenas 7 miljonit krooni, millelt maksame 11 protsenti intresse ja jagame käibevahenditest raha aktsionäridele, pooldab Kallas raha firmasse jätmist. Nigul jälle tahab dividende, sest ettevõtte pensionäridest aktsionäre tulevikuunistused ei toida.
Ühe võimalusena on arutatud 2 miljoni maksmist dividendidena, mis teeb ligi 40 krooni aktsia kohta.
Mööblimaja paigaltammumine on innustanud konkurente. Plaanist ehitada Peterburi teele mööblikauplus on teatanud Soome odavama hinnaklassi mööbli müüja Sotka. Tartu maantee ringile ehitab uue kaupluse teine Soome tootja Isku.
Mööblimajast suurema ja esinduslikuma mööblimaailma avamise plaani peab osa Mööblimaja aktsionäre, kes on väsinud muutuste ootamisest.
Sügisest ametist lahkuda lubav Kallas kinnitab, et uued kauplused Mööblimaja turuosa ei vähenda, sest Mööblimaja on odavama mööbli ostjale. Kaks aastat tagasi ilmunud aktsiate müügi prospekt aga tutvustas Mööblimaja kui keskmise ja keskmisest kõrgema ostujõuga kliendile suunatut.
Enimloetud
1
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
2
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
3
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Lõuna-Eestis on olukord kõige keerulisem
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Portfell kasvas üle 60%
Podcastid
Mis saab 3,5miljonilise õhusõidukiga edasi?
Tagasi Äripäeva esilehele