Kuidas reageerida tegevjuhtide ultimaatumile?

Tegevjuhtkond müüb oma teadmisi ja tööd omanikele ja omanikud peaksid saama maksimaalset tulu ostetud kaubast. Kui on kaks poolt ja tahetakse jõuda mingi resultaadini, siis tuleb leida konsensus, et mõlemad pooled oleksid huvitatud selle asja lõpule viimisest. Kui üks pool ei taha teise poolega koostööd teha ja kumbki pool oma nõudmistest ei tagane, siis tuleb uus tegevjuhtkond palgata või üritada otsida ühiseid huvisid. Kogu elu põhineb ikkagi kompromissidel ja ühiste huvide otsimisel, mitte nende vastandamisel.

Siin on ainult üks retsept. Kui omanikud ei ole passiivsed, vaid hoiavad pidevalt oma käes sellisel määral infot ja otsustusõigust, mis on firma juhtimiseks vajalik, siis ei saa kunagi üks palgaline juhatuse liige midagi dikteerida. Siis ta lastakse päevapealt lahti ja võetakse uus ning asi korras. Kui nõukogu käitub passiivselt, siis paraku ta sõltubki direktsioonist, ja kui direktsioon ähvardab ära minna, siis on katastroof majas. Estikos on nii, et mitte midagi ei juhtu, kui mõni juhatuse liige tuleb lahti lasta.

Asi sõltub omanike ja nõukogu tugevusest. Omanik võib olla rumal või tark. Kui juhatus arvab, et omanik on rumal ja nõukogu käitub rumalalt, siis on juhatusel õigus tagasi astuda, aga juhatusel ei ole mingit õigust omandit üle võtta.