ELi ühisturg läheb ühisrahale

Euroopa Liidu liidrid kinnitasid nädalavahetusel Brüsselis, et Euroopa majandus- ja valuutaliidu kolmas etapp -- rahaliit -- käivitub 1999. a 1. jaanuaril. Ühisrahaga liitub 11 riiki, välja jäävad Suurbritannia, Rootsi, Taani ja Kreeka. Tekib 300 miljoni elanikuga ühtne majandusruum, mis on võrreldav USA majandusliku võimsusega.

Pärast pikki vaidlusi kinnitati juulis tegevust alustava Euroopa keskpanga presidendiks praegune Euroopa valuutainstituudi direktor hollandlane Wim Duisenberg. Kompromisskokkuleppe kohaselt annab ta oma ameti Prantsusmaa esindajale üle 2002. a, mil ringlusesse jõuavad ka rahatähed ning eurost saab rahaliidu ainus maksevahend ja arveldusühik.

Kuigi rahaliidu loomise eestvedajad on Saksa liidrid ja eriti kantsler Helmut Kohl, on 50--60% saksa rahvast ühisraha vastu. Olles kogenud kahe ilmasõja vahel ebastabiilsust, töötust ja hüperinflatsiooni, on nad õppinud tõeliselt hindama sõjajärgset kindlat marka. Nad lihtsalt kardavad, et euro ei tule sama stabiilne.

Aga kuna Saksa poliitikud ja majandusjuhid on veendunud, et EMU tuleb Saksamaale kasuks, on asi otsustatud ja parlamendis peamiste erakondade poolt kinnitatud.

Kohlile, kes nimetab EMUd pärast riigi taasühinemist kaalukaimaks otsuseks, tähendab see Saksamaa kujundamist integreeruva Euroopa südameks.

Saksa liidupank, millest hakkab eeskuju võtma tulevane Euroopa keskpank Frankfurdis, oli üks viimaseid euroskeptikuid. Kuid soovimata minna Euroopa poliitilise tahte vastu, andis ka keskpank teatud mööndustega sellele oma heakskiidu.

Prantsusmaa poliitikas on aastaid domineerinud soov tugeva valuuta järele. Frangi stabiilsusest Saksa marga vastu sai omamoodi sümbol, mis näitas, et Prantsusmaa suudab oma majanduslikult tugevama naabriga sammu pidada.

Peale selle oli frangi-marga side Euroopa majandus- ja valuutaliidu väljavaadete lakmuspaberiks. Idee õnnestumiseks oli Prantsusmaa valmis kannatama nii kõrgeid intresse kui ka suurt tööpuudust.

Eesmärgikindlus aitas Prantsusmaal kahtluste kiuste viia majandusnäitajad kooskõlla Maastrichti lepingus sätestatud tingimustega.

Euroopa edasiseks arenguks puudub prantslastel selge visioon, mis on kõhklusi tekitanud ka rahaliidu suhtes. Mureks on Euroopa keskpanga piiramatu mõjuvõim, mida ei ohjelda ükski valitsus ega muu organ. Prantslaste üles seatud Jean Claude Trichet' kandidatuur keskpanga juhi kohale ei leidnud teiste heakskiitu, kuid viis kompromissini.

Sakslaste hirmuks on 1996. a võimule tulnud Romano Prodi valitsus teinud imet ja suutnud tüürida Itaalia rahaliitu, ehkki riigi võlakoorem moodustab SKTst 121,6%, mis ületab kriteeriumi kaks korda. See-eest eelarvedefitsiiti, mis viis aastat tagasi moodustas 10% SKTst, alandati mullu 2,7 protsendini, kusjuures appi võeti isegi inimeste ühekordne euromaks, mille koguväärtus oli 3 mld dollarit. Et toodud ohver pole kahandanud rahva eurovaimustust, näitab 78protsendiline toetus ühisrahale.

Ehkki Saksa liidupank soostus Itaalia pääsuga EMUsse, nõuab ta Itaalialt lisatagatisi, et too ei lõdvenda oma fiskaalpoliitikat. Vastuseks on Itaalia koostanud kolme aasta majandusplaani.

Peale majanduslike põhjuste on EMUsse pääs Itaaliale ka auasi, sest ta on üks kuuest Euroopa ühisturu asutajast ja liir ühines 1979. a loodud Euroopa valuutasüsteemiga.

Pilguheit Luksemburgi ülejäägiga riigieelarvele ja 8% riigivõlale ei jäta kahtlusi rahaliiduks valmisolekus. Majanduse tihe läbipõimumine Saksa ja Prantsusmaa majandusega on ülemineku ühisrahale teinud pea iseenesestmõistetavaks otsuseks.

Luksemburg on esimesi euroks ettevalmistusi alustanud riike. Muu hulgas hõlmas see Luksemburgi keskpanga sündi, mis kuulutab lõppu 76aastasele rahaliidule Belgiaga. Belgia keskpangal, mis hoidis mõlema riigi reserve, tuleb nüüd suurhertsogiriigi osa lahku lüüa.

Ühises eurotsoonis on Luksemburgile eluliselt oluline kohalike finantsturgude konkurentsivõime säilitamine. Riigis tegutseb 217 valdavalt rahvusvahelist panka, mis on aktiivsed võlakirjade emiteerimise, pensionifondide haldamise, varahalduse ja sündikaatlaenude andmise alal. Just nendes ni??ides näevad pangad oma tulevikku.

Ekspordilt maailmas seitsmendal kohal olev Holland, mis kaupleb peamiselt teiste ELi riikidega ja on emamaaks mitmele suurkontsernile, nagu Philips, Unilever ja Royal Dutch/Shell, saab ühisrahast ainult võita.

Ka Hollandi praegune majandusedu on paljus tingitud 1980. aastatel tehtud otsustest siduda kulden suurema stabiilsuse saavutamiseks Saksa margaga, mis sisuliselt tähendas rahaliidu loomist.

Holland oli üks riike, mis täitis rahaliidu tingimused suurema vaevata.

Elanikkonna hulgas on aga euro pooldajaid alles jäänud alla poole, veel aasta tagasi toetas eurot 70%. 300aastane kulden on hollandlasele saanud majandusedu rahvuslikuks sümboliks.

Rahva kahtlusi hajutaks kindlasti Hollandi keskpanga endise juhi Wim Duisenbergi nimetamine Euroopa keskpanga juhiks. Prantsusmaa jäik toetus oma kandidaadile on aga toonud vett Hollandi euroskeptikute veskile.

Keldi tiiger Iirimaa astus ELi 1973. a ja on pärast seda jõudsalt tugevdanud rahvuslikku eneseteadvust ning astunud oma emamaa, europelgliku Suurbritannia varjust välja. Praegust rahaliitu pääsemist käsitab Dublin kui Londoniga poliitiliselt ja majanduslikult võrdseks saamist.

Iirimaa on täitnud rahaliidu nõuded endalegi üllatuseks ladusalt ning iirlased on rahvahääletuse põhjal üks Euroopa integratsiooni suurimaid toetajaid (69%). EMUs kummitab Iirimaad ainult üks oht: kui riigi peamine kaubanduspartner Suurbritannia, kes EMUsse ei astu, peaks devalveerima oma naela. Praeguse Tony Blairi valitsuse puhul on selle tõenäosus siiski väike.

Iirimaa on pannud oma majandusedule aluse madalate maksudega ja muude investeerimissoodustustega. EMUs olles loodab ta investeeringute jätkumist, ka siis, kui on sunnitud soodustustest loobuma.

Soomele tähendab EMUsse pürgimine lootust suurendada oma majanduslikku heaolu ning tugevdada riigi positsiooni Euroopas pärast aastatepikkust ebakindlust ida ja lääne vahel ning NSV Liidu satelliitriigi staatust. Järelikult on EMU Soomele nii majandusliku kui ka rahvusliku julgeoleku küsimus.

Valitsus rõhutab, et EMU suurendab majanduse võimalusi ELi siseturul ja stabiilsust. Ühtlasi on Soome rõõmus, et suudab edestada oma suuremat naabrit Rootsit ja saab mõjuka koha Euroopa keskpanga juhatuses.

Viieprotsendilise SKT kasvuga Soome majandus on EMUsse astumise eel tippvormis ega karda siseturu konkurentsi. Ka EMU kriteeriumide täitmisega pole tal raskusi olnud. 1997. a eelarvedefitsiit ja riigivõlg olid SKTst vastavalt 0,9% ja 55,8%. Majandusjuhid loodavad, et vahetuskursiriski kadumine EMUs tähendab firmadele suuri sääste.

Euroopa rikkamaid riike Austria on tõeline ELi komeet, kellest mõni aasta tagasi sai ELi liige ja kes nüüd kohe pääses ka rahaliitu. Kindlasti kergendas tema otsust see, et Austria ?illing on de facto olnud Saksa margaga seotud juba 19 aastat.

Ka rahaliidu kriteeriumide täitmisega ei ole Austrial erilisi probleeme olnud: 1997. a moodustas tema eelarve defitsiit SKTst 2,5%, inflatsioon oli 1,2%, valuuta vahetuskurss piisavalt stabiilne ja ainult riigivõlg oli veidi lubatust suurem (66,1% SKTst).

Austerlastel on raske oma tugevast ?illingist loobuda, mida näitab küsitlustes ainult 44protsendiline toetus EMU-le. Kuid äriringkondade kinnitus, et osalemine stabiilses valuutablokis ja koht keskpanga juhatuses tulevad majandusele kasuks, kaalub rahva seisukoha üles. Kui Austria üldse midagi kardab, siis on see ajalooliste naabrite odava tööjõu sissevool. Belgia võlakoorma all

Belgia esmane ülesanne loodavas rahaliidus on likvideerida riigi suur võlakoorem, mis moodustab 122 protsenti SKTst ning ületab Maastrichti lepingus tingimuseks seatud 60% enam kui kaks korda.

Et aga võlg on viimasel ajal tempokalt vähenenud, loeti rahaliidu tingimus täidetuks Saksamaa ja Hollandi keskpanga kriitikast hoolimata. Suhtumist leevendas ka OECD optimistlik majandusprognoos.

Stabiilsuse nõude täidab Belgia frank raskusteta. Alates 1983. a on vankumatult üle elatud mitmed teisi Euroopa valuutasid räsinud valuutatormid.

Muidu peaks tee rahaliitu olema suhteliselt tasane, alates 1922. a on Belgia olnud valuutaliidus Luksemburgiga, 1990. a on mõlemad valuutad seotud Saksa margaga.

Euroopa söe- ja teraseühenduse asutajaliikmena on poliitikud läbi aegade toetanud ühisvaluuta ideed, mis aitaks süvendada Euroopa riikide integreerumist.

Hispaania ületas EMU rajajoone alles dramaatilise lõpuspurdiga -- veel aasta tagasi pidas seda võimalikuks üksnes 18 protsenti küsitletud majandusspetsialistidest.

Nüüd on inflatsioon madalam kui Euroopa keskmine, peseeta stabiliseerunud ning riigivõlg vähenemas. Tugev majanduskasv ja aktsiaturu buum on põhjused, miks euro vastaseid on hispaanlaste hulgas vaid 23 protsenti.

Hispaaniale enesele on aga majandusedust olulisem rahaliitu pääsemise poliitiline tähtsus -- naasmine Euroopa esiriikide hulka, kust aastakümned Franco diktatuuri ta omal ajal välja tõrjus.

Samuti loodab Hispaania välja pääseda Euroopa Liidu vaesemaid riike ühendavast Vahemeremaade blokist.

See edu on hästi mõjunud hispaanlaste rahvustundele. Ühisrahaks valmistumine on läinud ilma erilise arutelu ja kõhklusteta, mis rahaliidu eel mitmeid teisi liikmesriike vaevavad.

Portugal, keda alles mõni aasta tagasi peeti üheks nõrgemaks EMU kandidaadiks, on raskelt, aga kindlalt ning tänu rahvusvahelise majanduse soodsale arengule täitnud rahaliidu nõuded ning jõudnud õigusega EMU asutajariikide sekka.

Lääne-Euroopa ühe vaesema riigina astus Portugal ELi alles 1986. a. Pärast seda Brüsselist saadud miljardid ECUd on aidanud ajakohastada riigi teid, arendanud tööstust ja andnud tehnoloogilise oskusteabe. Jäädes geograafiliselt kaugele Euroopa võimukeskustest, kartis riigi juhtkond, et kui Portugal ei pääse EMUsse, minetab ta mõju ELi otsuste tegemisele. Seepärast seadis 1995. a võimule tulnud sotsialistide valitsus EMUsse pääsu oma prioriteediks. 1997. a moodustas riigieelarve defitsiit 2,5% SKTst ja inflatsioon oli 2%. Ainult riigivõla protsent SKTst ületas normi (62%).