Piimatööstuseid ootab uputus

«Kogu Eesti piimatööstus on püsinud odaval sisseveetud võil,» ütleb üks anonüümseks jääda sooviv suure piimatööstuse juht. «Enamik kasumist tuleb sisseveetud toorainest toodetud piimatoodangust. Kui ei veetaks võid sisse, oleks tööstusi vähem, kasumid väiksemad.»

Ka Tallinna piimatööstuse juhatuse esimees Oliver Kruuda kinnitab, et piima hinda doteeritakse muuhulgas Uus-Meremaalt ja Austraaliast sisseveetud toorainest tehtud hapukoore arvel. «Selline tegevus on olnud piimatootjatele päästetee,» lisab ta.

Kui suure osa kasumist annab töödeldud toodete müük, ei soostu töösturid avalikustama. Ümbertöötamisest saadud kasumi arvel hoidsid tööstused piima kokkuostu hinda kuni selle kevadeni tasemel, mis muutis ka piima tootmise kasumlikuks.

Maalehe andmeil oli maikuus keskmine piimakilo kokkuostuhind 2.70. Mitmete piimatööstuste juhtide hinnangul langeb tänavusuvine piima hind eelmise aasta tasemele -- 2.50 kilo eest -- või isegi alla selle.

Peale piimakombinaatide raskuste Venemaale ekspordil on sellel muidki põhjusi. Näiteks on lätlased hädas ületoodanguga ning müüvad piima superodavalt Eesti kombinaatidele. Samuti on Eesti enda tootjate toodang võrreldes aastataguse ajaga kasvanud 15 protsenti.

Võrumaa talupidajate liidu juhatuse esimehe Rainis Ruusamäe sõnul on odava Läti piima sissevool kõigile piimatootjatele pinnuks silmas.

«Hinnad on juba kukkunud tasemele, kus tootmine ennast enam ära ei tasu,» kõneleb ta. «Madala piima hinna põhjenduseks toovad tööstused raskusi Vene turul kauplemisel, vajadust investeerida Euroopa Liidu nõuetesse ja riiklikku lehmatoetust.»

Eesti suurima piimanduskontserni Ühinenud Meiereid peadirektor Aivar Pärgmäe kinnitab jällegi, et odava Läti piima sissevool ei mõjuta kuidagimoodi Eesti tootjatele makstavat hinda. Ühinenud Meiereidel on kaks hinda piima kokkuostul -- üks Eestis toodetud piima jaoks ja teine Lätist sisseveetava tarvis. Lätist ei osta Ühinenud Meiereid piima tootjate, vaid tehaste käest.

Oliver Kruuda sõnul on lätlased häda sunnil nõus piima müüma isegi krooniga kilo eest. «Alles mõni aeg tagasi tuli Lätist 100 tonni piima, mis müüdi kroonise hinnaga,» lausub Kruuda. «Nii madal hind päästis lätlased piima lihtsalt kraavi kallamisest.»

Viljandimaa talunik Lembit Soots räägib, et kui piimakilo hind langeb alla kolme krooni, ei tasu enam lehma pidada.

Sootsil on piima tootmise omahind 2.95. Siiski ei kavatse Soots esimese hooga oma 60pealist lehmakarja vähendama hakata, vaid püüab eestlasliku jonniga kuidagi ots otsaga kokku tulla.

Oliver Kruuda arvates on normaalne, et piimatootmine väheneb. «Jäävad ainult suurtootjad, sest ühe-kahe lehma pidamine ei tasu enam ära,» ütleb ta. Praegu saavad tööstused kolmandiku piima just väiketootjatelt.

Ilmselt väheneb sel aastal kari ning on näha, et suvel tuleb tööstustel hakata piima ka maha kallama, räägib Kruuda. «Meil pole muud võimalust uputusest pääseda,» lisab ta.

Aivar Pärgmäe Kruuda arvamust ei jaga ning leiab, et piima kokkuostuhinna langus ei sunni veel tootjaid oluliselt oma karja vähendama.