Nisuterad malelaual ja kroonid kontol

Säästmine, mis on iseenesest õige tege-vus, on saanud põhjendamatute illu-sioonide tekitajaks. Iseäranis siis, kui lähtuda mingist lihtsast piiranguteta skeemist ja pikkadest aastatest. Kas mäletate legendi nisuteradest malelaual? India kuningas Sheran soovinud teha kingitust malemängu väljamõtlejale Sessale. Kaval Sessa palunud pealtnäha tagasihoidlikku kingitust: pangu valitseja malelaua esimesele ruudule üks nisutera, teisele kaks, kolmandale neli jne. Kuningas olnud esialgu üllatunud sedavõrd tagasihoidlikust soovist, siiski polnud tal terves riigis niipalju nisu, kuipalju 264 -- 1 nisutera kokku teeb. Tervel maakeralgi ei jätku nisu Sessa soovi täitmiseks.

Ma loen suure huviga kirjutisi, mis annavad soovitusi, kuidas rikkaks saada. Vähemtähtis on seejuures, et kannatust tuleb varuda näiteks 20, 30 või 50 aastaks. Et paneme täna 1 krooni 10 protsendiga tähtajalisele hoiusele, uuendame sama lepingut 50 aastat järjepanu ja oleme selleks ajaks säästnud 117 krooni ja 39 senti. 10 kroonist saab 1174, 100 kroonist 11 739 krooni jne. Niisugused head soovitused on tavalised nuputamisülesanded, kus võime rahulikult lasta mõttel rännata kas 50 või 100 aastat. Mida vähem ülesande tingimused ajas muutuvad, seda lihtsam on kuhjunud rahahulk välja arvutada.

Praktikas on sama heade tulemuste saavutamine võimatu, ehkki matemaatiliselt kõik klapib. Pole tarvis vist öelda, et nõutud ideaalseid tingimusi nimetatud rahahulkade kokkukogumiseks lihtsalt pole.