- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,06
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 2250,06%39 785,37
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,06
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nisuterad malelaual ja kroonid kontol
Säästmine, mis on iseenesest õige tege-vus, on saanud põhjendamatute illu-sioonide tekitajaks. Iseäranis siis, kui lähtuda mingist lihtsast piiranguteta skeemist ja pikkadest aastatest. Kas mäletate legendi nisuteradest malelaual? India kuningas Sheran soovinud teha kingitust malemängu väljamõtlejale Sessale. Kaval Sessa palunud pealtnäha tagasihoidlikku kingitust: pangu valitseja malelaua esimesele ruudule üks nisutera, teisele kaks, kolmandale neli jne. Kuningas olnud esialgu üllatunud sedavõrd tagasihoidlikust soovist, siiski polnud tal terves riigis niipalju nisu, kuipalju 264 -- 1 nisutera kokku teeb. Tervel maakeralgi ei jätku nisu Sessa soovi täitmiseks.
Ma loen suure huviga kirjutisi, mis annavad soovitusi, kuidas rikkaks saada. Vähemtähtis on seejuures, et kannatust tuleb varuda näiteks 20, 30 või 50 aastaks. Et paneme täna 1 krooni 10 protsendiga tähtajalisele hoiusele, uuendame sama lepingut 50 aastat järjepanu ja oleme selleks ajaks säästnud 117 krooni ja 39 senti. 10 kroonist saab 1174, 100 kroonist 11 739 krooni jne. Niisugused head soovitused on tavalised nuputamisülesanded, kus võime rahulikult lasta mõttel rännata kas 50 või 100 aastat. Mida vähem ülesande tingimused ajas muutuvad, seda lihtsam on kuhjunud rahahulk välja arvutada.
Praktikas on sama heade tulemuste saavutamine võimatu, ehkki matemaatiliselt kõik klapib. Pole tarvis vist öelda, et nõutud ideaalseid tingimusi nimetatud rahahulkade kokkukogumiseks lihtsalt pole.
Teiseks pole võluvitsakese abil kasvanud rahasumma enam see, mis ta on praegu. Ei maksa unustada, et raha väärtus ajas muutub. Kui aastane inflatsioonimäär on needsamad 10 protsenti, on 117 krooni ja 39 senti 50 aasta pärast samaväärsed tänase ühe krooniga. Pika investeeringu eest saab osta tikutopsi -- kurblooline, aga tõsiasi. Illusioonidest, millele nuputamismatemaatika on andnud võimenduse, toob reaalne elu maa peale tagasi. Illusioone võib tekitada ka liiga vaba ringikäimine lõpmatuse poole tüürivate skeemidega.
Rahakogumisest intrigeerivama mõttega tuli välja roheline liikumine. Teatavasti ähvardab Maad osa maavarade täielik otsalõppemine. Näiteks on fossiilsete kütuste -- nafta, kivisüsi, miks mitte ka põlevkivi -- varud lõplikud. Rohelised tegid ettepaneku: tuleb iga aasta maavarade pumpamist ja kaevandamist vähendada teatud protsent ... ja varud ei lõpe iialgi!
Tõepoolest, lähtudes praegusest ammutamise mahust ja teades konkreetse maavara suurust, saab leida protsendi, mille võrra tuleb iga aasta maavara maa alt väljatoomist vähendada. Oletame, et tänavu kaevandame mingit maavara miljon tonni, järgmisel aastal 50% vähem ehk pool miljonit, siis taas 50% vähem ehk veerand miljonit jne. Osutub, et varudest -- kaks miljonit tonni -- piisab. Praktikas piisaks võib-olla protsendisest või väiksemast tagasiminekust, et maavarasid säilitada. Rohelistel on see väärt mõte, mis sisuliselt tähendab säästvat arengut.
Kokkuvõttes võib öelda, et raha hoiustamise püramiid iseenesest uut väärtust ei loo. Ühiskonda tervikuna saab rikastada uue väärtuse loomisel baseeruv majanduskasv.
Mati Feldmann on Äripäeva kolumnist.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele