Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Reform või revolutsioon?

    Poliitiline reform on valimisvõitluses muutumas võtmesõnaks. Loomulikult paneb igaüks sellesse talle sobiva tähenduse. Sõnumilehes ilmunud manifestis «Eesti idee -- vähene ja tegus riik» on palju õigeid lauseid, millega võib ühekaupa nõustuda ja mis meeldivad valijatele.
    Kokkuvõttes on aga välja tulnud noore vihase mehe koolilõpukirjand, mis isegi sellisena ei saaks kõrget hinnet just analüüsivõime nappuse ja ots otsaga kokkusobimatuse pärast. Imestama paneb noorte poliitikute eluvõõrus. Vähemalt raamatut «Jah, minister» võiksid nad küll lugenud olla.
    Vähem võib imestada selle üle, et mõned tipp-poliitikud on tõtanud manifestis tehtud ettepanekuid tulipalavalt toetama (eks ikka häälte püüdmiseks). Loomulikult saavad ka nemad aru, et tegemist pole realiseeritavate ettepanekute, vaid järjekordse revolutsioonilise utoopiaga. Ning asi pole manifestis püstitatud eesmärkides. Asi on just Eestile täna pakutavais vahendeis, mis viiksid kaoseni (nagu iga revolutsiooni puhul) ja millele järgneks vihatud vana korra veelgi totram restauratsioon (nagu igale revolutsioonilegi). Ülalöeldud hinnang kehtib paraku manifesti igale osale. Näite võtaksin riigivalitsemise kohta lausutust. Eesmärk paistab olevat suurepärane -- saavutada riigivalitsemises suurem selgus ja tõhusus.
    Vahendeiks pakutakse ametnike arvu vähendamist, viie ministrikoha likvideerimist, maavalitsuste kaotamist, omavalitsuste arvu viimist sajani, ametnikele karjäärisüsteemi ja regulaarse atesteerimise kehtestamist. Manifesti autorite üllatuseks julgen väita, et nende pakutu viib hoopis vastupidisele tulemusele, kui sooviti.
    Ametnike arvu kahandamine ei vähenda sugugi ametnike võimu. Kuna iga ametniku funktsioonide ulatus suureneb, kaasneb paratamatult ebapädevus ning lihtviisilisest rumalusest ja vastutustundetusest lähtuvate otsuste sagenemine, aga ka vabadus korruptsiooniks ja kontrollimatuseks. See kehtib muide ka ministrite kohta. Pole ju raske kujutleda, kui kõikvõimsaks saaksid ametnikud, kui täituks Mart Nuti unistus, et Eestit võiks valitseda vaid 5--6 ministeeriumiga.
    Samas olen ka mina arvamusel, et meie riigiaparaat tegutseb halvasti ja pidurdab arengut. Kindlasti leidub ametnikke, kes saavad palka ilmaasjata. Reform on vajalik. See aga tähendaks korraga ühe eesmärgi seadmist, just sellele vastavate vahendite rakendamist ja mis peaasi -- tagasisidet.
    Eesmärgi ja vahendite korrelatsiooni, etapiviisilisuse ja pidevalt toimiva tagasiside poolest erinebki reform revolutsioonist. Ja seetõttu ongi reformidel positiivsed tulemused. Praegu peaks meie eesmärgiks olema ametnike suvaõiguse vähendamine, st ametnike partei võimu asendamine rahva valitud poliitiliste parteide võimuga. Sellega toimetulematus on olnud KMÜ valitsemisperioodi suurim puudus.
    Pidagem meeles, et ka bol?evikud soovisid bürokraatia hävitamist ning odavat ja tõhusat riiki. Ka nemad kibelesid võimule ja arvasid, et õilsa eesmärgi saavutamiseks piisab jõust ja heast tahtest. Tulemuseks oli ajaloo kõige inimvaenulikuma bürokraatiaaparaadi loomine. Muide, Lenini esimene komissariaat ei jäänud oma haridustasemelt «meie allakirjutanutele» sugugi alla.
    Jaak Allik on kultuuriminister. Oma kommentaaris kritiseerib ta 17. mai Sõnumilehes ilmunud manifesti «Eesti idee -- vähene ja tegus riik».
  • Hetkel kuum
Kaamose ennustajate argumendid kaovad kui kevadine lumi
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kätte võib olla jõudnud murdepunkt, kus majandus ja turud asuvad tõusuteele, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Euroala inflatsioon pidurdus
Hinnatõus Euroopas on pidurdumas, kuid energiahindade asemel võtab võimust laiapõhjaline hinnatõus tootmises ja teenustes.
Hinnatõus Euroopas on pidurdumas, kuid energiahindade asemel võtab võimust laiapõhjaline hinnatõus tootmises ja teenustes.
Tagatisrahaga üürileping – omanikule lahja, üürnikule kallis
Kolm aastat turul olnud Rendini üüriplat­­­vormi reklaam väitis, et kinnisvaramaakleritel on suva, mis üürisuhtest edasi saab. Osa­poolte arveteklaarimise käigus sai muu hulgas selgeks ka see, milline on maakleri roll üüriprotsessis ning kuidas omaniku ja üürilise jaoks kõige soodsamal ja turvalisemal viisil üürilepingut teha.
Kolm aastat turul olnud Rendini üüriplat­­­vormi reklaam väitis, et kinnisvaramaakleritel on suva, mis üürisuhtest edasi saab. Osa­poolte arveteklaarimise käigus sai muu hulgas selgeks ka see, milline on maakleri roll üüriprotsessis ning kuidas omaniku ja üürilise jaoks kõige soodsamal ja turvalisemal viisil üürilepingut teha.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Coop Eesti uus juht vihjas, et kauplustekett on ostulainel
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Eesti suurim jaekaubanduskett Coop Eesti, millele kuulub praegu ligi veerand turuosast, ihkab veelgi kasvada. Konkurendid, kes on täna vaevas ja tunnevad, et turgu ise võtta ei jõua, võivad minna Coopi jutule, rääkis ettevõtte peatne juht Rainer Rohtla.
Raivo Vare Ukraina sõja majandusblogi: tuleb madin
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Kremlis on tugev veendumus, et kui ka kogu Ukrainat ei õnnestu allutada, siis mingi osa ikka, ja seda saab presenteerida võiduna Lääne üle, kirjutab vaatleja Raivo Vare oma sõjablogi postituses.
Arvustus. Mazda CX-60 – 60 000 eurone maastur, millel polegi suurt puuteekraani
Mazda uus lipulaev CX-60 on meeldivalt mazdalik, kuid ilmutab paaris aspektis ootamatut rabedust.
Mazda uus lipulaev CX-60 on meeldivalt mazdalik, kuid ilmutab paaris aspektis ootamatut rabedust.

Olulisemad uudised

Riigikohus: prokuratuur peab ajakirjanikele trahvi taotlemist usutavalt põhjendama Prokuratuur: meile jäi õigus otsustada avaldamise üle
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.
Eesti Ekspressi ajakirjanikud pääsevad prokuratuuri trahvist, mis neile määrati Swedbanki uurimisest kirjutatud loo eest.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.