- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas valitsus toimis õigesti?
Esiteks üldse nii väita on vale. See on Eesti Panga juhtkonna puhtakspesemise poliitika. Valitsus on teinud isegi rohkem, kui tal võimalik on, ja Eesti Pank on olnud sealjuures ÜRO vaatleja.
Situatsioon meenutab täpselt aega, kui oli Nõukogude võim maal -- kui olid head saagid ja tootmistulemused, siis ümardati ja kiideti agronoomi ja zootehnikut. Aga kui oli halb aasta, siis leidsid kõik, et süüdi on insener, kes ei pannud tehnikaparki tööle. Kui me räägime mingisugusest edust ja üldiselt positiivsest, siis pangandus ja rahandus on need head. Ja kui midagi juhtub, siis on valitsus, see, kes tööd teeb, halb
Kommertspankade päästmine ei ole valit-suse ülesanne. Tuletame meelde, et Tartu Kommertspanga lasi valitsus lausa põhja. See oli riigiettevõte, kelle võla tõttu TKP põhja läks. Ja oli riigi otsustada, kas ta maksab selle võla kinni või mitte.
Ma ei ütle, et keegi oleks pidanud päästma. Aga kui kommertspanka üldse keegi oleks päästa saanud, siis Eesti Pank. Eesti Pank peab valvama selle järele ja tal peab olema kogu informatsioon. Valitsus on ministrite kogu, kellele tullakse ja kantakse ette mingit juttu.
Eesti Pank peab inspekteerima, tal peab olema täis pilt, mis tegelikult toimub. Peab olema informatsioon, palju oleks päästeoperatsioon maksnud. Eesti Pangal on ka reservid just selleks otstarbeks loodud.
Lõplik vastus sõltub tulemusest. Praegu pole päris selge, kuidas jääb hoiustajate rahaga. Kui leitakse alternatiivid ja hoiustajad saavad oma raha kätte, elu läheb liikuma, leitakse see likviidsus kuskilt jne, siis ei saa valitsusele otseselt midagi ette heita. Tegemist on ikkagi eraettevõtlusega. Eraettevõtlus peab iseenda eest seisma ja kui ei seisa, siis me läheme ma ei tea kuhu. See ei ole enam kapitalism.
Kui see aga põhjustab mingi suurema kriisi, sest rahaga on praegu turul üldse raske, siis võib arutada, et võib-olla oleks pidanud midagi tegema, et võib-olla oleks suutnud suuremat likviidsuskriisi ära hoida. Kõik sõltub sellest, mis edasi toimub.
Ei saa anda sajaprotsendilise veendumu-sega vastust, ei tea kõiki asjaolusid. Aga eks see oli valitsuse otsustada, kas ta laseb põhja panga, milles on väikepõlluharijate raha ja pool miljardit valitsuse raha, ja ütleb, et sellest Eesti pangasüsteem ainult tugevneb ja turbulentsid kannatame välja (tsiteerin Krafti) -- see on üks lähenemine.
Kui valitsus aga leiab, et mäng väärib küünlaid, pool miljardit pluss 280 miljonit eraisikute raha on suur raha ja pangasüsteemi maine on oluline, siis oleks pidanud valitsus selle olukorra päästma.
Valitsus nagu iga reakodanik teadis ammu, et see pank on viletsas seisus. Juunikuu alguseks oleks valitsus pidanud sellest pangast teadma absoluutselt kõik. Ja siis ta oleks teadnud, kas miljonite sinna sisse panemine päästab panga või algab kuu või kahe pärast see tants uuesti. Võib-olla on pank nii halvas olukorras, et see ei oleks päästnud. Seda ma panen küll valitsusele süüks, et ta ei viitsinud selgeks teha, mis seal tegelikult on.
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele