Eesti investeeringud Lätti võivad kannatada

Ühispanga presidendi Ain Hanschmidti hinnangul pole Läti suhtes 1. juulil kehtima hakkavatel sanktsioonidel Eestile erilist mõju. Samal seisukohal on ka Hansapanga välissuhete osakond. «Peaksime Läti tehtud vigadest õppima, kuigi Eesti on kogu aeg püüdnud Venemaaga häid suhteid säilitada,» lausus Hanschmidt.

Pakterminaali nõukogu esimees Aadu Luukas märkis, et Vene keskpanga sanktsioonidel meie naabri suhtes Eestile mõju pole ja lähiajal pole ka põhjust karta, et see mõjuks kuidagi Vene investeeringutele Eestisse. «Vene investeeringute puhul peab silmas pidama, et kuigi investeerija võib olla lääne päritolu firma, võib selle firma taga tihtipeale olla Vene päritolu ärimehed,» väitis Luukas.

Välisministeeriumi välismajanduse osakonna hinnangul võivad sanktsioonid Lätile pikema aja jooksul ka Eestile kahju teha, kuid iseküsimus on see, kuivõrd need sanktsioonid kehtima hakkavad, sest Vene seadustest saab alati kõrvale hiilida.

Selle aasta alguseks oli Venemaa teinud Eestisse otseinvesteeringuid 943,8 miljoni krooni eest, mis moodustas koguinvesteeringutest 5,74 protsenti. Venemaa on investeeringute mahu poolest Eestisse neljandal kohal pärast Soomet, Rootsit ja USAd. Põhilised investeerimisvaldkonnad on transport, laomajandus, side, tööstus ning hulgi- ja jaekaubandus.