• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas Eesti kroon tuleks devalveerida?

    Arvame, et need asjad mille tõusmiseks või langemiseks on põhjust, tõusevad või langevad igal juhul. Inimese tahe võib sellele mingil määral vastu seista või inimene võib seda ignoreerida. Kui ta seda aga teeb, siis võib see minna ühele osapoolele, kas siis importijatele või eksportijatele, kalliks maksma. Või siis nõuab hoopis teistsugust regulatsiooni mehhanismi, näiteks tuleks hakata vabakaubandust piirama.
    Mõningad majanduslikud näitajad tõendavad, et lähitulevikus oleks vaja krooni mingil määral devalveerida, et devalveerimine ei toimuks hiljem liiga suure protsendina. Millal aga krooni täpselt devalveerida tuleks, seda peaksid pangandusringkonnad paremini teadma, kui ainuüksi nende mõningate tundemärkide põhjal hinnata. Arvan, et kindlasti ei devalveerita krooni enne järgmisi riigikogu valimisi. Tegemist ei ole populaarse otsusega ja meie seaduste järgi nõuab see kokkulepet opositsiooni ja koalitsiooni vahel.
    Avalikku survet pole krooni devalveerimisele aga olnud, pigem on avalikult kinnitatud, et krooni ei devalveerita.
    Koonderakonna jaoks ei ole see probleem olnud nii aktuaalne, et me oleksime seda arutanud. Eelarvamuslikult ma aga ütlen, et me oleme devalveerimise vastu.
    Majanduses ei ole praegu selliseid ilminguid, mis nõuaksid devalveerimist. Sellisel juhul peab majandus käima tõesti vähikäiku. See on praegu teise astme probleem. Praeguste majandusnäitajate alusel ei tohiks devalveerimist tõsiselt käsitleda.
    Ei riigikogu majanduskomisjonile ega Koonderakonnale ei ole keegi tõepoolest mingeid sellekohaseid ettepanekuid teinud. Ei ole korraldatud ka selleteemalisi ümarlaudu ega toimunud vestlusringe, kus oleks devalveerimist soovitud. See teema on kerkinud üles väljaspool.
    Ei ole olemas konkreetset majanduslikku analüüsi, mis näitaks, et Eesti ekspordivõime on kehv. Ja et kehv on ekspordivõime just sellepärast, et kroon on niivõi naasugune. See on aga kõige olulisem. Kui mõni välismõju ilmneb, mis sunnib krooni devalveerima, siis on see iseasi ja siis on tegemist rohkem force majeure'ga. Majandus ise selleks praegu põhjust ei anna.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Massiimmigratsiooni hirmujutu ees põnnamine hoiab majandust kinni
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ülirange sisserännu kvoodi asendamisele mõistlike kitsendustega ei järgne massiimmigratsiooni ega äärmusrahvuslike mõtete populaarsuse plahvatuslikku tõusu, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturg jätkas nädalat miinuses
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Balti koondindeks Baltic Benchmark langes täna 1,92%; põhinimekirjast sulgusid plusspoolel vaid kolm aktsiat.
Raadiohommikus: Kilvar Kessleri suured plaanid ja Rikaste TOPi uued tulijad
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Küsime teiseks ametiajaks valmistuvalt finantsinspektsiooni juhilt Kilvar Kesslerit, mida ta peab seni oma suurimateks töövõitudeks ja mis pole päris nii välja kukkunud, nagu ta soovis. Saame ka teada, kas Danske panga rahapesuloos on oodata mingeid uusi pöördeid ning sedagi, millised on kolm uuendust, mida Kessler plaanib finantsinspektsioonis läbi viia.
Kulutused reisimisele läksid teises kvartalis lendu
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.
Eesti elanikud tegid tänavu teises kvartalis 97 000 välisreisi ja 472 000 ööbimisega sisereisi. Keskmine reisikulu inimese kohta oli oluliselt suurem kui kunagi varem.