Investorite kuldajad tooraineturgudel on mõneks ajaks läbi saanud. Möödunud aastat iseloomustasid paljude börsikaupade (kohv, nafta, värvilised metallid, hõbe) viimaste aastakümnete kõrgeimad tasemed. Kui maailma peamistel aktsiaturgudel jätkub tormiline võidujooks uutele kõrgustele veel tänini, siis tooraineturud on oma kõrgtasemed ammu kaotanud ning sihivad madalama taseme rekordeid.

Suurima languse on võrreldes möödunud aasta tipuga (mai lõpp) teinud kohvi hind (65%), aasta algusest alates on kohvi hind langenud 40%. Suhkru hinna langus on olnud vastavalt 25 ja 15%. Vase hind Londoni metallibörsil on 40%, alumiiniumi hind aga 25% madalam kui aasta tagasi. Toornafta hind on möödunud aasta algusega võrreldes langenud üle 50%, selle aasta algusega aga peaaegu 30%.

Üldine hinnalangus tooraineturul oli ennustatav juba möödunud aasta lõpul, kui oli selge, et Kagu-Aasia finantskriis ei ole lühiajaline, vaid võib kesta aastaid. Nn Aasia tiigrite toorainevarud on minimaalsed või puuduvad sootuks ning seetõttu on nad sunnitud kõik tootmiseks-elamiseks vajaminevad loodusressursid importima. Väga heaks näiteks toorainete hindade sõltuvusest Aasia majandusolukorrast oli kolmapäev, mil uudisele USA Föderaalreservi interventsioonist valuutaturgudele ja jeeni kursi tõusust üle nelja protsendi reageerisid nafta ja kulla hind Ühendriikide turgudel järsu tõusuga.

Peale tootmiseks vajamineva tooraine on Aasia kriis mõjunud negatiivselt ka nõudlusele luksuskaupade järele. Jaapan on USA järel maailma suuruselt teine luksuskaupade tarbija, suuremahulised turud on ka Hongkong ja Lõuna-Korea. Kagu-Aasia riikide (ilma Jaapanita) nõudlus kulla järale langes esimeses kvartalis tavakohaselt 100 tonnilt 40-le. Toorteemantide (lihvimata teemantide) seni veel monopoolne turustaja De Beers teatas mõned päevad tagasi müügimahtude vähenemisest aasta esimesel poolel 41 protsendi võrra. Kui möödunud aastal turustas De Beers teemante 2,75 mld dollari eest, siis esimesel poolaastal müüdi neid vaid 1,7 miljoni dollari väärtuses.