Saksa mark on taas surve all

Aasiast levima hakanud kuuldus president Jeltsini surmast (mis küll hiljem Kremli poolt tagasi lükati) kergitas varahommikul dollari kursi 1,8235 Saksa margani (14,588 kroonini). Eile pärastlõunaks oli dollar tõusnud juba peaaegu 1,83 margani (14,64 kroonini). Mark on viimastel nädalatel seoses finantskriisiga Venemaal olnud väga ebastabiilne. Tundub siiski, et turud reageerivad sündmustele veidi üle. Kuigi Saksamaa on Venemaa peamine võlausaldaja, ei ole kahe riigi vaheline majanduslik seotus nii suur kui näiteks Jaapanil muu Kagu-Aasiaga.

Spekulatiivsetele investoritele on marga volatiilsus see-eest väga meelepärane. Niipea kui mark Venemaa sündmuste tõttu langeb, ostetakse marka madalamalt tasemelt, pärast turgude rahunemist võetakse välja kasum.

Saksamaa riigipanga president Hans Tietmeyer oli eile peetud kõnes Saksamaa majandusväljavaadete suhtes mõõdukalt optimistlik. Majanduskasv tema sõnul jätkub, kuigi mitte sellises tempos nagu esimeses kvartalis. Aasia majanduskriis on teinud oma töö ka Saksamaal. See võib tähendada, et erinevalt varem prognoositust võivad intressid järgmiseks hoopis üles liikuda. Eile jätsid küll nii Buba kui ka mõned teised Euroopa keskpangad (Suurbritannia, Rootsi) oma peamised intressid samale tasemele. Valdav osa analüütikuid olid seda oodanudki, kuid Inglise Panga üllatuslik 25punktiline repomäära tõstmine 4. juunil tegi turud siiski ettevaatlikuks. Tugeva naela tõttu on kannatanud Suurbritannia eksport.