Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Laen toob leevendust
Sel aastal saab Venemaa 14,8 mld dollarit, millest 12,5 mld tuleb rahvusvaheliselt valuutafondilt (IMF), 1,7 mld maailmapangalt ja 600 mln dollarit Jaapanilt. Esimesed 6 mld dollarit saadakse kätte kohe pärast IMFi direktorite kohtumist järgmisel esmaspäeval. 1999. a saab Venemaa 2,6 mld IMFilt, 4,3 mld maailmapangalt ja 900 mln dollarit Jaapanilt, ütles Venemaa läbirääkimiste juht Anatoli T?ubais pressikonverentsil.
T?ubaisi sõnul on rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide positiivne otsus suure poliitilise tähtsusega, sest see aitab taastada usaldust Venemaa valitsuse ja finantsturgude vastu. Venemaa heitleb praegu majanduskriisiga, mis on kahandanud aktsiahindu, tõstnud intresse ja pannud rubla tugeva spekulatsioonisurve alla.
Teade laenulepingu saavutamisest tõstis esmaspäeval Venemaa kauplemissüsteemi RTS-indeksit 9,15%, kusjuures käive oli 39,942 miljonit dollarit.
Laenu osas jõuti kokkuleppele pärast kahenädalasi läbirääkimisi, mida IMF on nimetanud senistest kõige raskemateks. Kõneluste aluseks oli peaminister Sergei Kirijenko esitatud stabilisatsiooniprogramm, mille ülesanne on stabiliseerida finantsturge, toetada eksporti ja tasakaalustada riigieelarve. Venemaa on kohustunud vähendama eelarvedefitsiidi tänavu 5,6-le ja 1999. a 2,8 protsendile SKTst. Samuti pakub ta valitsuse võlakirjade (GKO) omanikele võimaluse konverteerida need dollarites nomineeritud keskmise ja pikaajalise tähtajaga obligatsioonideks, et leevendada survet võlakirjaturul.
IMFi Euroopa osakonna juhataja John Odling-Smee avaldas lootust, et laen aitab päästa rubla surve alt ja hoiab turumajandusreformid õigel teel.
Venemaa ei suuda ilma välise abita kriisiga toime tulla. Kuid välislaenu ei anta talle mitte reformimeelse presidendi või valitsusprogrammi pärast, vaid teadmises, et see on ainus lootus hoida Venemaal stabiilsust ja jätkata reforme, kirjutab Briti Financial Times (FT).
Venemaa valuutareserv on rubla kursi kaitsmiseks liiga väike. See on kruvinud kodumaised intressid kõrgele. Kuna investorid teavad, et talumatu olukord ei saa lõputult kesta, muutuvad nad veel ettevaatlikumaks. See võib tähendada rubla devalveerimist ja olukorra muutumist kontrollimatuks: tekiks hüperinflatsioon ja valitsus kukuks. Väljavaated, et uus valitsus tuleb demokraatlik ja reformimeelne, on nullilähedased. Seepärast annabki välismaailm Venemaa praegusele valitsusele laenuga hingetõmbeaja, lootes, et see suudab olukorra peremeheks saada, kirjutab FT. REUTERS-ETA-BNS-FT-ÄP