Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Venemaa kehtestab uued tollid 15. augustil
Eesti suurima lihatoodete eksportija Rakvere lihakombinaadi juhatuse esimees Peeter Maspanov on öelnud, et kui Venemaa tollimäärad veel tõusevad, pole nendega enam mõtet kaubelda.
Ka Rakvere lihakombinaadi ekspordijuht Toomas Põld ütles, et tollimäärade tõus raskendab kauplemist. «Kuid siiski pole kuueprotsendiline tõus lihatööstusele võrreldav topelttollidega,» lisas ta.
Venemaa osatähtsus Rakvere lihakombinaadi ekspordipartnerina on vähenemas ja Rakvere olulisim välispartner on Ukraina.
Tallinna piimatööstuse juhatuse esimehe Aare Annuse sõnul ei müünud piimatööstus juunis-juulis Venemaale midagi. Küsimusele, kas pärast tollimäärade tõusmist on Venemaale müük veel kasumlik, vastas Annus, et hinnavahe maksab kinni tarbija ja tööstuse jaoks tähendab see konkurentsi suurenemist.
Ühinenud Meiereide nõukogu esimees Enn Sokk ei soovinud kommenteerida võimalikku stsenaariumi, mis saab pärast tollide tõusmist. «Ootame ära ja siis vaatame, mis saab,» ütles ta.
Varem on Sokk öelnud tollimäärade tõusmist kommenteerides, et pärast tollimaksu tõusu võivad langeda piima kokkuostuhinnad, sest piimatöötlejad ekspordivad toodangut Venemaale praegu nullilähedase kasumiga.
Piimatööstuste raskused Venemaaga kauplemisel algasid talvel, kui Venemaa muutis tolliarvestuskorda ja tollimaksu hakati võtma kauba koguse, mitte hinna pealt. Venemaaga kauplemist takistas ka Läti kriis, sest Vene tarbijad pidasid Eesti piimatooteid Läti omadeks ega ostnud neid. Et piimatööstustel jääb kasum Venesse müügilt saamata, on sel suvel piima kokkuostuhinnad langenud mulluse tasemele.