Palgatõusu hoog raugeb

Statistikaameti teatel oli tänavu teises kvartalis Eesti ettevõtete töötajate keskmine brutopalk 24,11 krooni tunnis ja 4255 krooni kuus. Eelmise aasta sama perioodiga võrrelduna tõusid keskmine tunni- ja kuupalk vastavalt 17,7% ja 16,3%.

Samas on keskmise palga kasv aasta-aastalt pidurdunud. Näiteks 1994. aastal tõusis see ligi 25%.

Hansapanga ökonomist Mart Tõevere nentis, et mitmete majandusanalüütikute mureks on juba pikemat aega olnud liiga kiire palkade kasv ja seda ka reaalpalkade osas. Selline väide palkade muutuste kohta tugineb tasustatavuse ja töötajate efektiivsuse kasvu võrdlusel.

«Hinnanguliselt on analüütikud öelnud, et kindlasti ei kasva Eesti töölise efektiivsus nii kiiresti, kui on kasvanud palgad,» rääkis Tõevere. See aga vähendab tema sõnul riigi konkurentsivõimet, sest töö läheb kallimaks, samas kui toodangu maht ei kasva nii kiiresti.»

Tõevere ei välistanud, et palgatõus pidurdub ka edaspidi. Olulist mõju avaldab sellele karmistunud rahaturu olukord. Majandusmuudatuste suhtes on kõige tundlikum just finantssektor, kus näiteks Hansapank on võtnud selge suundumuse kulude kokkuhoiule ja seega ka palgakasvu pidurdamisele, rääkis Tõevere.

Personaliotsingufirma Ariko Reserv juhatuse esimees Igor Päss rääkis, et praeguseks on töökultuuri ja -oskusi omavate keskastme ja tipptöötajate palgatase üsna talutavale tasemele jõudnud. Küll aga peaks edaspidi suurem palgatõus puudutama teenindussektorit, kus töö efektiivsus on oluliselt nigelam.

Teenindaja ja lihttöölise tasemel annab tugevalt parandada nii erialaseid oskusi kui teeninduse kvaliteeti ja seda saab motiveerida valdavalt palgatõusu kaudu, rääkis Päss.

Hansapanga personalijuht Agve Aasmaa ütles, et Hansapangas lõpetas töö hulk väiksema palgaga inimesi alates turvatöötajatest ja lõpetades koristajatega, mistõttu keskmine töötasu siiski tõusis. Aasmaa ei osanud ennustada, kas pankade ühinemisel töötasude ühtlustamine ka keskmist töötasu mõjutab.

«Jah, Hoiupangas oli küll palgatase madalam, samas kaudseid soodustusi oli seal rohkem. Meie palk kajastab aga kõike, mis inimene kätte saab,» rääkis Aasmaa.

Samuti ei ole Aasmaa sõnul tänavu esimese poolaasta statistikas veel peegeldunud pangatöölt lahkunud inimestele makstud kompensatsioonid.

Enim on kuupalk tõusnud kalandustöötajatel, 29,8%. Tunnipalga tõus oli suurim veonduses, laonduses, sides ja ka finantsvahenduses, kus keskmine palk oli teiste valdkondadega võrreldes 2,1 korda kõrgem. Madalaimat kuupalka saavad hotellide ja restoranide tööajad.