Metsatööstuse tulevik

Venemaa metsatööstusele annab tagasilöögi praegune poliitiline ja majanduslik kriis. Enne kui Vene metsatööstus jalule saab, tuleb seal luua toimiv panga- ja investeerimissüsteem ja ajakohased seadused, rõhutab Soome ekspert.

Ida-Euroopa ning eriti Poola ja T?ehhi metsatööstus on Vene omast selgelt ees. Kiiresti on Häggblomi sõnul arenenud just Poola, kelle tooted on vallutanud soodsa kvaliteedi ja hinna suhtega turgu nii idas kui läänes.

Soome ekspert on kindel, et vähemalt viie aasta pärast on kogu Ida-Euroopa metsatööstus välisinvestorite käes, kui nende riikide infrastruktuur on selleks ajaks korras.

Ehkki Baltimaade metsavarud moodustavad Soome omadest ainult kolmandiku, on Põhjala metsatööstusfirmad seal tegutsemisest väga huvitatud. Sealne turg kasvab praegu kiiremini kui mujal Euroopas. Aastas toodetakse Eestis, Lätis ja Leedus paberit ja tselluloosi kokku 60 000 tonni.

Praegu tegutseb Baltimaade metsatööstus ainult 30protsendilise efektiivsusega. Sellega edestatakse üksnes Albaaniat, kus tootmismahust suudetakse kasutada ainult 15 protsenti.

Rainer Häggblom kiidab Baltimaade saetööstust, kus tegutseb mitu Põhjamaade firmat. Edasi liiguvad investeeringud tema hinnangul tootmise laiendamisse, müüki ja turundusse. Seejärel on kord rasketööstuse käes ja siis on aeg tselluloositehas rajada. Baltimaade tselluloositehas jääks konkurentsivõime poolest alla USA omadele, kuid edestaks selgelt Soome, Kesk-Euroopa ja Kanada tehaseid. KL-ÄP