Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Maapanga pankrotti uuriv ekspert saabub homme
Rahandusministeeriumi juriidilise osakonna juhataja Alar Urmi sõnul läheb ekspertiis Eesti riigile maksma orienteeruvalt pool miljonit krooni, millest pool ehk 250 000 krooni eraldab Eesti Pank. Esialgsetel andmetel maksab ekspertiisi osaliselt kinni Taani riik.
Urm ei soovinud enne eksperdiga lepingu sõlmimist nimetada tema nime. Ta ütles, et taoline ekspertiis võib võtta kuni neli kuud.
Rahandusminister Mart Opmanni sõnul soovib valitsus sõltumatu eksperdi abil selgitada, mis viis panga maksejõuetuseni, ekspertiisi küsimustik on koostatud.
Riigi, sotsiaalfondide ja omavalitsuste raha jäi panka umbes 500 miljonit krooni, mis oli pangas põhiliselt hoiustena.
Rahandusministeeriumi kantsleri Agu Lellepi sõnul väidab riigikontroll ekslikult, et puudub kord riigi vabade vahendite paigutamise kohta. «See kord on olemas, riigikassa jaoks,» ütles Lellep.
Küsimus seisneb tema sõnul selles, miks sotsiaalfond ja ravikindlustusfond pole pandud tööle samade põhimõtete järgi. 1996. aasta kevadel võttis valitsus Lellepi sõnul vastu otsuse, et riigikassa põhimõtetel hakkab samal aastal tööle metsakapital ja keskkonnafond. Sotsiaal- ja ravikindlustuse fondide osas määrati tähtajaks 1. jaanuar 1997. Hiljem hakati seda siduma sotsiaalmaksuseaduse uue variandiga, mis lükkas tähtaja edasi kuni 1999. aasta jaanuarini, jätkas Lellep.
Valitsus otsustas eelmisel nädalal, et riigi vaba raha hakkab paigutama riigikassa.
Riigikontrolli aktis toodud soovitus anda sotsiaalfondi vabad vahendid riigikassa teenindada on Lellepi sõnul veel täitmata. Kas see toimub veel sel sügisel või järgmise aasta alguses, ei osanud ta esialgu täpsustada.